Neli selget märki, et libiidoprobleemiga tuleb minna arsti juurde

Kuigi seksi üle tehakse palju nalja, siis vähene seksiisu ei ole tegelikult naljaasi. Libiido võib olla inimeseti väga erinev, kuid see võib ka igaühel erinevate tegurite tõttu aja jooksul palju muutuda. Kogu aeg ei pea ega saagi olla tahtmist seksida.

Suured erinevused seksuaalsoovis on tähelepanuväärsed individuaalses plaanis, kui naine ise märkab, et tema libiidoga on midagi korrast ära. Madal libiido võib tuska teha, mõjutada naise enesehinnangut ja mõjuda halvasti paarisuhtele. Kui aga naine on ise rahul ja libiido ei pane teda muretsema, ei ohusta see kuidagi tema tervist või elukvaliteeti. Siin on Preventioni vahendusel mõned põhjused, miks libiido langeb ja millal tuleks arsti poole pöörduda.

Sa oled märganud muutust ja ei tea selle põhjust

Mõnel inimesel ongi madal libiido ja see on täiesti normaalne. Kui sa aga tunned, et varem tahtsid oluliselt rohkem seksida ja nüüd tundub, et midagi on valesti, siis võiksid sellest oma arstiga rääkida. Madalat libiidot võivad põhjustada erinevad meditsiinilised ja psühholoogilised põhjused, näiteks: kilpnäärme häired, emakamüoom, kurnatus, stress, depressioon vm. Sageli võib tegu olla erinevate probleemide kombinatsiooniga.

Sa ei ole oma sugutungiga rahul

Kui libiido tekitab sulle suurt stressi või probleeme paarisuhtes, siis tasub seda küsimust arutada kas arsti või psühholoogiga. Püsiva mureallikana võib see lõpuks põhjustada teisi tervisehäireid, sest püsiv stress mõjub kehale halvasti.

Seks on valus

Kui seks teeb haiget, siis on väga suur tõenäosus, et ka soov seksida ajapikku väheneb. Valu võib aga olla märgiks, et sul on mingi tõsisem tervislik seisund, mida tuleks lähemalt uurida. Seksi võivad valikuks teha näiteks endometrioos või emakamüoom.

Sa võtad ravimeid

Mõned ravimid võivad mõjutada sugutungi. Nende seas on näiteks vererõhuravimid, antibeebipillid ja antidepressandid. Libiidolangus võib olla ka teiste ravimite kõrvaltoime, mistõttu tuleks elukvaliteedi langedes sellest kindlasti oma arstiga rääkida, et mõni muu ravim või lahendus leida.