Kuritegevus on endiselt kõrgeimal tasemel Ida-Virumaal

Eva Samolberg-Palmi
, Virumaa Teataja peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuritegevus. Pilt on illustreeriv.
Kuritegevus. Pilt on illustreeriv. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Eestis katkes eelmisel aastal esimest korda viimase 15 aasta jooksul kuritegude langustrend ning seda eelkõige isikuvastaste kuritegude järsu kasvu tõttu, selgub kriminaalstatistikast. Maakondadest oli kuritegevuse tase 10 000 elaniku kohta kõrgeim Ida-Virumaal (263 kuritegu), järgnesid Jõgevamaa (250) ja Harjumaa (215; kusjuures Tallinnas 245). Endiselt oli kuritegevuse tase madalaim Lääne-Eesti saartel.

"On positiivne, et raskete vägivallajuhtumite arv on läbi aastate peaaegu katkematult vähenenud. Koos katsetega registreeriti mullu 36 tapmist ja seitse mõrva, milles hukkus 26 inimest. See on madalaim tase alates eelmise sajandi keskpaigast. Üleeelmisel aastal suri vägivalla tagajärjel 33 inimest, neist kolmandik naised. Samuti on oluline välja tuua, et inimesed tunnevad ennast kodukandis pimedal õhtul ringi liikudes järjest turvalisemalt," rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu. 

2018. aastal registreeriti 27 125 kuritegu, mis on 0,5 protsenti rohkem kui ülemöödunud aastal. Registreeritud kuritegudest suurima osa ehk 39 protsenti moodustasid varavastased kuriteod, järgnesid isikuvastased kuriteod 28 protsendiga, liikluskuriteod 13 protsendiga. Üksikutest kuriteoliikidest registreeriti 2018. aastal kõige rohkem vargusi (7403 kuritegu), kehalist väärkohtlemist (5966) ja mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis (2661).

Üks möödunud aasta märksõnu oli ka alaealiste kuritegevus. 2018. aastal registreeriti üheksa protsenti rohkem alaealiste toime pandud kuritegusid kui aasta varem.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles