Kas jääme tõesti YouTube’ita – Euroopal on 9 päeva üliolulise kokkuleppe saavutamiseks (5)

Täpsemalt käib kõnealuse autoriõiguse direktiivi kontekstis jutt sellest, et näiteks YouTube peab võtma kasutusele meetmed, et sinna ei laaditaks üles piraatvideoid, mille eest on selle loojatel jäänud autoritasud saamata. Ning üldjootes ongi selline tehniliselt lihtne meede ongi tõstnud internetiplatvormid tagajalgadele ja löönud Euroopa riigid kahte leeri, mida juhivad Saksamaa ja Prantsusmaa.

«Me peame autoriõiguse reformis kokkuleppe jõudma 14. veebruariks. Viimane triloog (läbirääkimised parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel – toim) pidi toimuma 31. jaanuaril, kuid nõukogu tühistas selle, kuna kahe suure liikmesriigi vahel on tekkinud ületamatu vastuseis ning nende ümber moodustunud parlamendigrupid ähvardasid kujuneda blokeerivaks vähemuseks,» tõdes eile Brüsselis parlamendi autorõiguse raportöör, konservatiiv Axel Voss.

Viimased triloogid on nüüd planeeritud järgmise nädala esmaspäevaks või teisipäevaks ja nendes on arutusel just platvormidele päitseid pähe panev direktiivi artikkel 13. Kui kokkuleppele ei jõuta, siis ametisolev parlament selle reformiga enam hakkama saada ei jõua – uued valimised on juba 23.-26. mail.

«Olukord on tõesti keeruline. Iga ettepanekut ootab autoriõiguste eest võitlejate poolne blokeerimine. Pikki tunde on kulutatud ainuüksi sellele, millised on ühe koma mõjud ühes eelnõu tekstis olevas lauses.» sõnas Voss.

Ta arvas siiski, et kui parlamendi kolm suuremat erakonda näitavad järgnevatel nädalatel üles loovust, siis on võimalik seaduse tekstis veel selle parlamendi koosseisuga kokkuleppele jõuda. Ilma artikkel 13ta ei tule autoriõiguse reform tema hinnangul kõne alla.

Lühidalt vaieldakse täna veel selle üle, kas Euroopa enda väikesed platvorme peaks lööma sama rangete reeglitega nagu üleilmseid tehnogigante, kellel on tohutult vahendeid mis iganes tehniliste laheduste loomiseks.

Seda, et autorite õigusi tuleb internetiajastul lõpuks ometi kaitsma asuda, ei vaidluste muidugi keegi.  Arutuse all pole enam seegi, kas seda tuleks pidada tsensuuriks, kui kasutaja üleslaaditav sisu blokeeritakse platvormi poolt juba enne avaldamist, kuna sellel on illegaalsuse viitavaid omadusi.

Euroopa Liidus on e-äri direktiiv kehtinud juba 18 aastat ja kui me vaatame, kuidas platvormid on selle aja jooksul arenenud, siis näeme, et oleme jõudnud seisu, kus igaüks võib neisse üles laadida mida iganes ning kannatajaks on just autorite õigused.

«Just sellele trendile me reformiga praegu vastame. Tahame anda loojatele võimaluse, õiguse ja kaitse neis platvormides ning ka kindluse, et nad saavad oma töö eest õiglast tasu. Autoriõigused on intellektuaalse omandi väga oluline osa ja need õigused peavad olema kaitstud,» sõnas Axel Voss.

Google ja Facebook tagajalgadel

YouTube’i omanik Google ja Facebook on loomulikult alustanud mastaapselt Euroopa plaanidele vastu seisma. Google ähvardas alles hiljuti Euroopa elanikke lausa suurest osast YouTube’i sisust ilmajäämisega.

«Euroopa Parlamendi väljapakutud versioon võib tekitada olukorra, kus teenused, nagu YouTube ja Google'i otsing, peavad piirama esitatava sisu mitmekesisust. Kujutage ette, et te ei saa vaadata videosid, mida armastate!» seisab Google’i veebikampaania sõnumitesl

Google'i väitel on YouTube’il praegu 35 miljonit kanalit,  mida seadusemuudatus võib Euroopa Liidus mõjutada. Muudatus seisneks selles, et üleslaaditud sisuga seotud autoriõiguste rikkumise eest pannakse vastutus kõigile teenustele, mis hostivad üleslaaditud sisu  – sealhulgas YouTube'i.

Teenusepakkujatel ei oleks Google’i kinnitusel juriidilise vastutuse vältimiseks muud võimalust, kui blokeerida Euroopa Liidus sellised olemasolevad ja hiljuti üleslaaditud videod, mille autoriõiguste teave on teadmata või kaheldav.

Google tahab, et teenused, mis teevad kõik endast oleneva, et autoriõiguste omanikke kaitsta, ei peaks ilma vastava teavituseta olema vastutavad autoriõiguste rikkumise eest.

Facebooki esindanud kutseorganisatsioonid EDiMA ja CCIA on aga väitnud, et autoriõiguse reform, mis kohustab platvorme filtreerima sisu enne nende avaldamist, tekitab eurooplaste jaoks enneolematu tsensuuri.

Ansip: kokkuleppele on võimalik jõuda

Euroopa Komisjoni digivoliniku Andrus Ansipi hinnangul on autoriõigusereformi kõigis punktides suurtele erimeelsustele vaatamata võimalik kokku leppida ning liigseid oma nõudmisi taga ajajaid käituvad vastutustundetult.

«Autoriõiguse reformis on vaja kokku leppida. Ja see on võimalik. Seda on võimalik teha viisil, mis hoiab kursorit hoolikalt tasakaalus: olen alati väitnud, et on võimalik kaitsta kunstnikke ja loojaid, tagades samas sõnavabaduse ja vaba interneti,» ütles Andrus Ansip Postimehele.

Andrus Ansip Google'i hirmutamistaktikaga ei lepi. «Kõigil osalistel on suur vastutus. Mängimine väljenditega «kokkuleppe mittesaavutamine on parem kui minu maksimalistlik seisukoht», nagu ma mõnikord avaldustest loen, on ohtlik ja vastutustundetu,» sõnas Ansip.

Ansip jagab muu hulgas seisukohta, et väiksematel platvormidel ei ole samu vahendeid kui suurematel ning selle kohta on võimalik leida ühine sõnastus

Direktiiv ise käsitleb muidugi märgatavalt laiemat teemade ringi nagu haridus, andmekaeve, teadus, digitaliseerimise piiriülesed suhted, kultuuriline mitmekesisus. Selle artikkel 11 räägib ajakirjandusväljaannete ja kirjastajate õigustest nendele kuuluva sisu jagamise piiramisel sotsiaalmeediasse ja sellistesse internetileksikonidesse nagu Vikipeedia.

Toom on vastu

Reformis kokkuleppele mittejõudmine tõmbaks sellele kõigele kriipsu peale. See meeldiks näiteks Eesti eurosaadikule Yana Toomile, kes andis hiljuti oma nägemuse sellest direktiivist.

«Tuletame meelde, millest jutt käib. Uue direktiivi artiklid 11 ja 13 said Euroopa Parlamendis tüliõunaks. Artikkel 13 eeldab, et kasutajate poolt üles laaditud sisu kontrollitakse enne avaldamist automaatselt, see aga sisuliselt seab sisse tsensuuri internetis. Artikkel 11 ähvardab hüperlinkide tasude kehtestamisega,» ütles Toom.

Toomi sõnul püüdsid paljud Euroopa Parlamendi liikmed erinevatest poliitilistest fraktsioonidest ja komisjonidest – tema ise ja teiste seas Kaja Kallas (enne, kui temast sai Reformierakonna esinaine, mis muutis ta positsiooni) – püüdsid neid artikleid blokeerida.

«Kahjuks toetas Euroopa Parlament riikide parteijuhtide surve all Euroopa Komisjoni seisukohta ning direktiiv läks triloogile – läbirääkimistele Euroopa Parlamendi, Euroopa Komisjoni ja ELi Nõukogu esindajate vahel, kus kiidetakse heaks või lükatakse tagasi ELi õigusaktid,» ütles ta.

«Tõenäosus, et direktiiv võetakse vastu enne valimisi, väheneb iga päevaga,» arvas Toom. «Täna kõlavad tavaliste kasutajate, sisu loojate ja teadlaste hääled nii valjusti, et triloog on jõudnud omadega ummikseisu.»