Paides vahistati mehed, kes võtsid teiste inimeste nimel kiirlaene
/nginx/o/2021/05/27/13805774t1hb7fc.jpg)
5. veebruar 2019, 10:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/05/28/7869347t1h3364.jpg)
Politsei on kelmuses kahtlustatavana üle kuulanud kaheksa inimest, neist kuus meest ja kaks naist, kellele heidetakse ette isikuandmete väljapetmist ja teiste inimeste nimel kiirlaenu võtmist.
Ohvrid on selles asjas enda teadmata laenuvõtjate kõrval ka kiirlaenu andnud ettevõtted, sest laenuvõtjatest jäeti ekslikult maksujõuline mulje.
„Kahtlustuse järgi peteti mitmekümnelt inimeselt välja nende ID-kaardi, mobiil-ID või PIN-kalkulaatori andmed, kasutades ettekäändeks tasuvat tööpakkumist või abipalvet sularaha väljavõtmisel. Selleks võeti heausklike inimeste andmeid ja neile väljastatud seadmeid kasutades nende nimel kiirlaene kokku üle saja tuhande euro,“ ütles Pärnu politseijaoskonna eriasjade uurija Kati Vaher.
„Kahest vahi alla võetud mehest on üks varem samasuguse kelmuse eest juba karistatud,“ ütles prokurör Merike Lugna. „Teda ja teist vahi alla võetud meest peame praegu skeemi võtmeisikuteks ning meil on põhjust arvata, et vabaduses jätkaksid nad sisseharjutatud skeemi: leiaksid uusi ohvreid ja võtaksid uute inimeste nimel üha uusi laene. Et seda võimalust välistada, palusin kaks kahtlustatavat vahi alla võtta. Kohus rahuldas taotluse,“ selgitas Lugna.
„Praeguseks kogutud tõendite põhjal on meil alust arvata, et üle Eesti võib sellise kelmuse ohvriks langenuid olla veel. Seega palume kõigil, kellele viimase kaheksa kuu jooksul on pakutud rahateenimise võimalust või kes on lasknud oma kontot kasutada võõrastel inimestel ning saanud pärast seda laenuandjailt nõudekirju ise laenu taotlemata, anda sellest politseile teada. Samuti palume numbril 112 teada anda neil, kelle dokumendid on jäänud järelevalveta ja selle tagajärjel on nende teadmata sõlmitud mõni laen,“ lausus uurija Kati Vaher.
„On ääretult oluline, et inimesed ei annaks kolmandatele isikutele andmeid, mida võidakse nende vastu kurjasti ära kasutada. Inimene peab alati ise teadma ja ise kontrollima oma pangakontol toimuvat ja rahaasju üldiselt. Seda tasub arutada ka oma lähedastega, kes ei pruugi olla kursis, et selliseid andmeid pahatahtlikult ära kasutades võivad nad endi teadmata sattuda kelmuse ohvriks,“ lisas Vaher.