Erihoolekandeteenuste kättesaadavus peaks paranema

Lõuna-Eesti Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seadus peaks lihtsustama teatud hooldekandeteenuste kättesaadavust. Foto on illustratiivne.
Seadus peaks lihtsustama teatud hooldekandeteenuste kättesaadavust. Foto on illustratiivne. Foto: Elmo Riig / Sakala

Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega soovitakse vähendada erihoolekandeteenustele saamisega kaasnevat bürokraatiat. Samuti on eesmärk võimaldada suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele mõõduka intellektihäirega inimestele kasutada päeva- ja nädalahoiuteenust.

"Edaspidi saavad päeva- ja nädalahoiteenust kasutada lisaks raske ja sügava intellektihäirega inimestele ka mõõduka intellektihäirega inimesed, kes vajavad väga palju järelevalvet ja tegevusjuhendaja kõrvalabi," ütles sotsiaalkaitseminister Kaia Iva.

Tema sõnul on ministeerium saanud tagasisidet olukordadest, kus sellist teenust vajab ka mõni mõõduka intellektihäirega inimene. "Oleme 2019. aastaks planeerinud teenusele lisaraha ja laiendame teenusele saajate ringi. Lisaks muutub 1. aprillist kehtetuks nõue esitada erihoolekandeteenusele saamiseks psühhiaatri või rehabilitatsioonimeeskonna koostatud hinnang või rehabilitatsiooniplaan. Edaspidi hakkavad kõige sellega tegelema sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldajad."

Eesmärgiks on võetud arendada paindlikke teenuseid, mis võimaldavad inimesel jääda elama oma koju. "Päeva- ja nädalahoiuteenuse pakkumine parandab oluliselt sihtrühma toimetulekut ja vähendab lähedaste hoolduskoormust,“ lisas minister.

Eesti psühhiaatrite selts on ministeeriumile esitanud seisukoha, et inimese erihoolekandeteenuse vajaduse ja kestuse üle võiks otsustada sotsiaalvaldkonna spetsialist, mitte psühhiaater.

"Praegu kehtib olukord, kus inimene peab toimetulekuks vajaliku abi saamiseks minema alustuseks psühhiaatri juurde. See on inimesele jaoks ajakulu ja psühhiaatrile lisakoormus. Selle ülesande andmine sotsiaalkindlustusametile vähendab psühhiaatrite koormust ja inimesel on võimalik kiiremini vajalikule teenusele saada," kinnitas minister.   

Sotsiaalkindlustusameti andmetel oli möödunud aasta lõpu seisuga Eestis täisealisi mõõduka intellektihäirega inimesi kokku 2088. Päeva- ja nädalahoiuteenuse eelarve 2019. aastal on kokku 3 380 000 eurot.   

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles