Maakler: ettevaatust osaliselt renoveeritud majadega

Kristina Kostap
, kodustiil.postimees.ee toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Osaliselt renoveeritud majas on vajamineva tervikliku rekonstrueerimiseni raske jõuda,»  tõdes Arco Vara maakler Merle Rohtmets.
«Osaliselt renoveeritud majas on vajamineva tervikliku rekonstrueerimiseni raske jõuda,» tõdes Arco Vara maakler Merle Rohtmets. Foto: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja/ Scanpix

Kodu kümmekond aastat tagasi renoveeritud korterelamus ei pruugi kõige otstarbekam lahendus olla.

Aastaid tagasi renoveeritud korterelamutele on nimelt omased keskmisest odavamad lahendused. Toona jupikaupa tehtud tööd annavad tänasel päeval endast jõuliselt märku – langenud on nii elu- kui ehituskvaliteet.

Korteriühistute kogemus näitab, et soovitud tulemuse – parema energiatõhususe ja sisekliima, hoone pikema eluea – tagab vaid korterelamu terviklik rekonstrueerimine. Kõigele muule lisaks tõstab see ka korterite väärtust kinnisvaraturul.

Arco Vara kinnisvaramaakler Merle Rohtmets soovitab sellest lähtuvalt osta kodu kortermajja, mis on viimastel aastatel terviklikult rekonstrueeritud. Sama ei saa ta aga öelda kümmekond aastat tagasi renoveeritud kortermajade kohta.

Sisekliima

Vanemad korterelamud on ehitatud loomuliku ventilatsiooniga – õhuvahetus toimus neis hõredate ehituskonstruktsioonide kaudu. Kui aknad vahetada ja hoone soojustada, halveneb õhuvahetus järsult, puuduliku ventilatsiooni tõttu tekib ka rohkem niiskust ja neis tingimustes kipub tekkima hallitus.

«Sageli kurdavadki renoveeritud korterelamute elanikud hallituse ja halva enesetunde üle, hallitusseente eosed võivad põhjustada ka allergilisi reaktsioone, köha, nohu, peavalu, koguni astmat,» tõdes Rohtmets.

Kui aga hoone on terviklikult rekonstrueeritud, on selles maakleri sõnul ka värske õhu juurdevool ja hallitusega probleeme reeglina ei esine. Viimastel aastatel on valdavaks lahenduseks saanud näiteks soojustagastusega ventilatsioon.

Jupikaupa tehtud renoveerimistööd

Varem renoveeriti korterelamuid pigem jupikaupa. Ühel aastal vahetati aknad, teisel soojustati katus, aasta või paari pärast tegeleti alles otsaseinte või fassaadiga. Nii aga ei võetud üht tööd tehes arvesse teist ning osaliselt kaetud külmasillad ning halitus olid lihtsad tekkima.

Puudulikud projektid

Kui KredExi toetusega kaasneb nõue ehitusjärelevalvele ning koostööle tehnilise konsultandiga, siis aastaid tagasi tellis korteriühistu töid oma äranägemise järgi, valdavalt oli valiku aluseks odav hind ning töid teostasid eri ettevõtted. Korterelamu tervikliku renoveerimise eest ei vastutanud keegi.

Paljudes hoonetes on hiljem seetõttu ilmnenud mitmeid projekteerimis- ja ehitusvigadest tingitud probleeme. Näiteks on soojustus paigaldatud valesti või märgadele pidadele, fassaadi vuugid pole piisavalt tihendatud, nii on tekkinud niiskuskahjustus või pääseb välisõhk läbi seinte liikuma. 

Paraku ei ole tihtipeale võimalik aastatetagust dokumentatsiooni taastada ning ebakvaliteetse töö tegijad jäävad vastutusele võtmata.

Vananenud planeeringud tekitavad ebamugavust

Nõukogudeaegsetes korterelamutes on tavaliselt pisikesed köögid ning läbikäidavad toad, korterid on väikesed ja seinad on justkui paberist, kostudes pidevalt läbi. Pahatihti on tehtud omavolilisi ümberehitustöid, mida tagantjärele seadustada pole võimalik.

Uuri rohkem Arco Vara blogist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles