Lõuna-Eesti haritav ja metsamaa on hinnas

LEPM
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlluharimine.
Põlluharimine. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Maa-ameti analüüs näitab, et Eesti kinnisvaraturul toimus 2018. aastal kokku 59 300 tehingut, mis on kuus protsenti vähem kui 2017. aastal. Haritav maa oli hinnatuim Valga, Tartu, Jõgeva, Põlva ning Lääne-Viru maakonnas, kus mediaanhind oli kõrgeim, jäädes vahemikku 3400–3950 EUR/ha. Metsamaade puhul olid kõrgeima mediaanhinnaga sarnaselt eelmise aastaga Võru ning Valga maakond.

Enamiku tehingutest moodustasid ostu-müügitehingud, mida oli 5,5 protsenti vähem võrreldes aasta varasemaga. Kinnisvaraturg oli aktiivseim Harju maakonnas, kus toimus ligi 44 protsenti kõikidest tehingutest, moodustades tehingute koguväärtusest 69 protsenti. Kinnisvaraturu ülevaates on välja toodud hinnatasemed kõikide suuremate asulate puhul, kus toimus vähemalt 5 tehingut.

56 protsenti ostu-müügitehingutest toimus korteriomanditega ning 43 protsenti kinnisasjadega, kuid vaatamata mõlema tehinguobjekti tehingute koguarvu vähenemisele, on koguväärtus mõlemas osas kasvanud.

Haritav maa oli hinnatuim Valga, Tartu, Jõgeva, Põlva ning Lääne-Viru maakonnas, kus mediaanhind oli kõrgeim, jäädes vahemikku 3400–3950 EUR/ha. Metsamaade puhul olid kõrgeima mediaanhinnaga sarnaselt eelmise aastaga Võru ning Valga maakond.

Hoonestamata elamumaa mediaanhinnad varieerusid 2018. aastal maakondade lõikes oluliselt, olles näiteks 0,7 €/m² Viljandi või Valga maakonnas ning 30€/m² Harju maakonnas.

Korteriomandite (eluruumide) ostu-müügitehingute arv vähenes 2018. aastal võrdluses eelmise aastaga 1 protsendi võrra, kuid seevastu tehingute koguväärtus kasvas 9 protsenti. Harju maakonnas toimus 2018. aastal 55 protsenti kõikidest korterite ostu-müügitehingutest. Tehinguaktiivsuselt järgnevad Tartu maakond 12 protsendiga, Ida-Viru maakond 10 protsendiga, Pärnu maakond 5 protsendiga ning Lääne-Viru maakond 4 protsendiga. Ülejäänud maakondades toimunud korterite tehingute osakaal jäi alla 2,5 protsendi.

Korterite mediaanhinnad erinevad Eesti asulates märgatavalt, kõrgeima ja madalaima mediaanhinna vahe ulatub sadadesse kordadesse. Korterite hinnastatistikale avaldas 2018. aastal olulist mõju uute korterite osakaal, mis selgitab samuti tehingute koguväärtuse kasvu. Esmamüükide osakaal kõikidest eluruumidega toimunud tehingutest oli 2018. aastal 21 protsenti.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles