Tellijale
«Augustibluus on eelkõige hea tuju projekt»
/nginx/o/2018/01/27/7521105t1h5dd3.jpg)
1. veebruar 2019, 22:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/02/01/11759307t1h265e.jpg)
Kultuuriveduri auhind läks Postimehe kultuuritoimetuse üksmeelse otsuse tulemusel tänavu festivalile Augustibluus, mis tähistas mullu augustis oma 25. toimumiskorda. Selle Haapsalus toimuva nišifestivali korraldamist alustasid 1994. aastal kohaliku kultuurikeskuse juhataja Gülnar Murumägi ja Roman Sultangirejev, alates 2008. aastast on üritust vedanud Raul Ukareda, Indrek Ditmann ja Martti Mutli, kelle juhtimisel on festivali külastajate hulk peaaegu kümnekordistunud. Augustibluusi minevikust, olevikust ja tulevikust vestlesid minuga Raul Ukareda ja Indrek Ditmann.
Milline oli Augustibluusi algus?
Ditmann: Selle festivali algatasid 1994. aastal kaks aktiivset Haapsalu kultuuritegelast, kelleks olid kohaliku kultuurimaja juhataja Gülnar Murumägi ning kultuuri- ja bluusiaktivist Roman Sultangirejev.
1990. aastate alguses korraldas Haapsalu kultuurimaja populaarset diskofestivali Karsummer, mis tõi Haapsallu jooma ja halva muusika järele tantsima päris palju inimesi. Kuna üritus tõi kultuurimajale sisse päris palju raha, tekkis võimalus hakata selle kasumi arvelt korraldama midagi ka endale, midagi hingele. Nii toimuski 1994. aasta 26. augustil Haapsalu linnuse sisehoovis esimest korda kontserdiõhtu Augustibluus.