Sutter muretseb: Eesti tarbib liiga palju Venemaa elektrit (11)
/nginx/o/2020/10/26/13435796t1h4758.jpg)
1. veebruar 2019, 09:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Energia juht Hando Sutter kurtis, et Venemaa elekter tekitab Balti ja Põhjamaade elektriturul ebavõrdset konkurentsi, kuna Euroopa Liidust väljaspool asuvad tootjad ei pea ostma CO2 kvooti ning neile ei rakendu ka muid karme liidu keskkonnanõudmisi.
Möödunud aastal kasvas Eestis hüppeliselt Venemaalt pärit elektri tarbimine. Võrreldes 2017. aastaga on Vene elektri kogus Põhjala ja Baltikumi turul kasvanud aastaga umbes 50 protsenti. Sutteri sõnul pole nii palju Vene päritolu elektrit kunagi varem Nord Pool’i elektriturule sisenenud.
Siit hargneb tema sõnul ka järgmine probleem: taastuvenergia senisest suuremas mahus turule toomiseks peavad Põhjamaade ja Baltikumi turukorralduse eest vastutajad lahendama probleemi, mida tekitab Venemaal CO2 kvoodivabalt toodetud elektri piiranguteta ligipääs regiooni elektriturule.
Eesti Energia toodang jäi samaks
Eesti Energia tootis 2018. aastal kokku ligikaudu 9,7 teravatt-tundi elektrit, sellest 8,6 teravatt-tundi toodeti Ida-Virumaal asuvates suurenergeetika tootmisüksustes. Kontserni taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest toodetud elektri kogus jõudis Nelja Energia omandamise toel ligi 1,7 teravatt-tunnini.
Sutter ütles, et energiakontserni elektritoodang jäi 2018. aastal vaatamata CO2 kvootide mitmekordsele kallinemisele samale tasemele, kus see oli 2017. aastal. «Korralikku toodangut aitas saavutada elektritootja vaatest sobilikult kõrge elektri turuhind,» kommenteeris ta.
Eesti Energia tahab aastaks aastaks 2022 toota 40 protsenti elektrist taastuvatest ja alternatiivsetest allikatest. «2018. aastal oli sellistest kütustest toodetud elektri osakaal meie tootmisportfellis ca 18 protsenti, kasvades 2017. aastaga võrreldes oluliselt,» rääkis Sutter.
Energia 11 allikast
Tanu Auvere elektrijaama ja Balti elektrijaama 11. plokile on Eesti Energial olemas võimekus osaleda EL-i statistikakaubanduses ehk teisisõnu taastuvenergia ekspordis nendesse EL-i liikmesriikidesse, mis erinevalt Eestist ei suuda enda taastuvenergia eesmärke täita. Üle eelmisel aastal sõlmis Eesti riik esimese taastuvenergia statistika müügitehingu Luksemburgiga, mille eest laekub riigile 10,5 miljonit eurot.
Eesti Energia tootis 2018. aastal elektrit kokku 11 erinevast allikast, lisaks põlevkivile ka: põlevkiviõlist, põlevkivigaasist, maagaasist, kütteõlist, biomassist, turbast, segaolmejäätmetest, tuulest, päikesest ja veest. Elektrit toodeti Eestis, Lätis ja Leedus. Eesti Energia kaalub elektritootmise alustamist ka teistes Läänemere äärsetes riikides, kus energiakontsern juba tegutseb.