Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juhatus arvas kolmapäeval oma korralisel istungil pärast omapoolset kontrolli erakonnast välja 201 kehtiva kriminaalkaristusega isikut.
EKRE arvas 201 liiget erakonnast välja
31. jaanuar 2019, 08:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kehtivaks karistuseks loeb juhatus seda, kui inimene on kantud karistusregistrisse. Erakonna põhikirja järgi ei saa sellisel juhul liikmeks olla ning juhatus otsustas erandeid tegemata karistusregistris olevad inimesed välja arvata.
Lisaks arvas juhatus välja veel mitmed isikud, kellel on küll karistus kantud ja aja möödumisel registrist kustutatud, kuid kelle kuriteo raskuse tõttu ei pea juhatus neid inimesi sobivaiks EKRE liikmeteks. Nendeks olid narkokuritegude, naistevastase vägivalla eest karistatud isikud ja pedofiilid.
Juhatus otsustas, et väärtegude ehk tavatrahvidega karistatud inimesi välja ei arvata. Ligi 50 inimest, kes on kaugemas minevikus kriminaalkorras karistatud, kuid kes on tänaseks karistuse kandnud ning karistusregistrist kustutatud, vajavad lisakontrolli kohtuarhiividest.
Pärast täiendavat kaasuse sisu läbivaatust suunatakse nende erakonnas jätkamise küsimus kohalikele ringkondadele seisukoha võtmiseks, et oleks võimalik iga juhtumi puhul eraldi hinnata inimese sobivust erakonda.
«Me ei pea arukaks automaatselt keelata elu lõpuni poliitikas osalemast nendel enam kui 600 000 Eesti inimesel, kes on pidanud maksma rahatrahvi või on kauges minevikus rumala teo tõttu saanud kohtuliku karistuse,» nentis erakonna aseesimees Martin Helme.
Ühtlasi teeb EKRE Riigi Infosüsteemidele Ametile ettepaneku töötada välja lahendus, mis teavitaks erakondi operatiivselt, kui mõnele nende liikmele määratakse kriminaalkaristus. «Alles pärast automaatse teavitussüsteemi kasutuselevõttu oleks parteidel võimalik hoida oma nimekiri kurjategijatest püsivalt vaba,» märkis Helme.