Tellijale
Urmas Hännile: “Sind armastan ma järjest...”
/nginx/o/2016/09/01/5786795t1ha946.jpg)
24. jaanuar 2019, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/23/11734550t1h7170.jpg)
Kuulutada 2019. aasta eesti keele aastaks ja kui üks mees hoogtöö korras emakeelt väärtustada on hüva ettevõtmine. Seda isegi olukorras, kui osundada 2017. aastast pärineva keeleseisundi uuringu aruannet, kus “eesti keelel on riiklik staatus ja ELi ametliku keele staatus” ja “eesti keele maine on valdavalt hea, paljud mitte-eesti ema- ja/või kodukeelega inimesed soovivad eesti keelt õppida”.
Samal ajal ei maksa unustada, et, “Eesti keelevaldkonna arengukava 2018–2027” eelnõule toetudes elas meie riigis 2016. aasta alguses eesti keelt emakeelena rääkivaid inimesi 883 707, kes moodustasid 68 protsenti kõigist elanikest. Ääremärkus: eestlaste arv oli selleks ajaks võrreldes 1990. aastaga kahanenud 6,3 protsenti.