Eesti filme vaatas mullu 650 000 vaatajat
21. jaanuar 2019, 10:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/04/11626909t1hfea7.jpg)
Eesti filmid kogusid eelmisel aastal ligi 650 000 vaatajat, kellest enam kui pool käis vaatamas EV100 filmiprogrammi linateoseid.
Mullu linastus kinodes kuus EV100 programmi filmi - «Seltsimees laps», «Võta või jäta», «Põrgu Jaan», «Eia jõulud Tondikakul», «Tuulte tahutud maa» ja «Juured». Lisaks kodusele menule võitsid filmid olulisi auhindu rahvusvahelistel filmifestivalidel.
Eesti inimesed on aktiivsed kinoskäijad. Kui 2017. aastal oli keskmine kinokülastuste arv elaniku kohta 2,67, siis 2018. aastal tõusis arv 2,75 külastuseni. Kokku käis 2018. aastal Eestis kinos 3,63 miljonit vaatajat, kes tõid piletitulu 20,6 miljonit eurot. Eesti filmide arvele jääb sellest üle 3,3 miljoni euro. Kodumaiste filmide turuosa moodustab vaatajate üldarvust 17,85 protsenti ning piletitulust 16,26 protsenti.
«Meie filmi maine paranes eelmisel aastal hüppeliselt ja esile kerkis filmidega edastatud sõnum – Eesti on riik, mis hindab oma kultuuri ja keelt kõrgelt,» ütles Eesti Filmi Instituut (EFI) juht Edith Sepp. «Eesti film on täna menukas eelkõige seetõttu, et meie filmitegija oskab vaatajat kõnetada. Tegijale peab aga selleks looma võimalused ja andma vahendid. Miks? Sest filmid peegeldavad otseselt meie väärtusi – jutustavad meie lugusid, räägivad meie identiteedist.»
EV100 programmi kaudu investeeriti Eesti filmi aastatel 2014 – 2018 üle üheksa miljoni euro lisaraha, mille abil toodetud filmidest jõudis enamik kinoekraanidele 2018. aastal. Positiivne läbimurre on ka konkurentsi tekkimine Eesti levitajate vahel uute kodumaiste filmide leviõiguste üle. Sellega on hakanud Eesti filmidele tekkima normaalne elukaar kohalikul turul.
«Erakordsed vaatajanumbrid loovad Eesti filmist ilusa pildi,» jätkas Sepp. «Küsimus on aga selles, kuidas saavutatud edu hoida ja kasvatada. Kindlasti ei ole võimalik olukorda lahendada üheaastaste plaanidega, sest ühe filmi valmimisele kulub kolm kuni viis aastat. Seda tõestas ilmekalt EV100 filmiprogramm. Asi ei olnud pelgalt suuremas rahastuses, vaid põhjalikus ettevalmistuses – pikaajalises töös stsenaariumitega, aktiivses koostöös produtsentidega. Edukuse esmane eeldus on tegijate kindlustunne. Just selle tulemusena sündisid filmid, mida publik armastab, mäletab ja vaatab ka pärast Eesti Vabariik 100 möödumist.»