Urmas Ott: kuhu kaob Lõuna-Eestist raha?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Ott 
Urmas Ott Foto: Erakogu

Kagueestlased on kurjad, sest suletakse koole, postkontoreid ja maapoode, teed on korrast ära. Perearst on kaugel ja uusi juurde ei leita.

Hambaravist ei räägigi. Teenus käib paljudele üle jõu, kuid paljud tervisehädad saavad ju alguse ravimata hammastest.

Eesti ei saa olla vist enam lõhestunum kui praegu: rikas Põhja-Eesti ja vaeslapse osas Lõuna-Eesti. Sellal, kui Põhja-Eestis arendatakse infrastruktuuri ja ehitatakse uusi linnaosasid, kaob Lõuna-Eestis seegi, mida kohapealse elu hoidmiseks hädasti vaja. Tallinna kuldne ring tõmbab aga ligi raha, tööandjaid ja ka lõunaeestlasi.

Ükskõik millest ka Lõuna-Eesti näitel ei räägita, selgub lõpuks ikka, et raha ei ole. Valga ja Põlva sünnitusosakonna sulgemise põhjendusena toodi, et sünnitajaid on vähe. Tegelik põhjus on raha! Samas võib küsida, kui suur raha see 200 000 eurot ikka on, kui valitsus jagas katuserahana välja 26 miljonit? Ja siis imestame, miks keegi ei soovi Lõuna-Eestisse jääda.

Riigil puudub regionaalpoliitika ja see ei ole huvitanud ühtegi võimuparteid. Kuidas muidu selgitada fakti, mis selgus riigikontrolli aastaaruandest. Valitsus on kulude katmiseks kasutanud 500 miljoni euro ulatuses töötukassa ja haigekassa raha. See 500 miljonit on jagatud teab kuhu ja ehk isegi ebaseaduslikult. Rääkimata aktsiisitõusust, mille tõttu liikus alkoholiostjate raha hoopis Lätti.

Raha, mida vaja oleks, on riigi ja Põhja-Eesti mõõdupuu järgi imeväike.

Kui haigekassa raha jaotataks sihtotstarbeliselt ja nähtaks ette, et ka Lõuna-Eestis on elu, ei oleks tarvidust haiglate osakondi sulgeda, siit ei läheks ära inimesed, ei kaoks töökohad, poed, koolid ega sünnitusosakonnad. Riigil oleks võimalusi luua toetusprogramme arstidele, et nad oleks huvitatud Lõuna-Eestisse tööle tulemisest, võimalik on pakkuda soodsat või tasuta eluaset.

Raha, mida vaja oleks, on riigi ja Põhja-Eesti mõõdupuu järgi imeväike, ometi kaovad sajad tuhanded eurod ei tea kuhu, samas kui palju väiksemaid summasid konkreetseteks olukordadeks ei leita. Juba see, kui riik näitab, et investeerib Lõuna-Eestisse, parandaks piirkonna mainet.

Vabaerakond on võtnud eesmärgiks Eesti ühtsus taastada. Eesmärk on edendada Eestit tervikuna, kus igas paigas on töökohad, ettevõtlus, lasteaed, kool, arstiabi, huvitegevus ja meelelahutus. Elamine Eesti mistahes piirkonnas ei tohi olla sotsiaalne kohustus ega eneseohverdus.

Võimuparteid on jätnud ka eurotoetuste võimalused Lõuna-Eesti heaks kasutamata. Valitsus peaks taotlema Euroopa Parlamendi ja Euroopa Nõukogu määruse alusel Eestile erandit, et jagada majandusterritoorium kaheks: 425 000 elanikuga Tallinn ja 891 000 elanikuga muu Eesti. Erandi kiirkorras rakendamist tuleks Euroopa Komisjoniga juba nüüd läbi rääkida.

Põhjendada saab seda teistes liikmesriikides rakendamise põhjal ülisuure sotsiaalmajandusliku ebavõrdsusega ja Euroopa Liidu aluslepingutes fikseeritud toetuspõhimõtete olemusega. Nii tõuseks euroliidu toetus Eestile vähemalt 3,011 miljardile eurole ja väljaspool Tallinna säiliks mitu korda väiksem kohustuslik omaosalus.

Kui regionaalpoliitikale tähelepanu ei pöörata, on nelja aasta pärast siin veel vähem elu, veel vähem inimesi, töökohti ja kauplusi.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles