Sputniku salajasse propagandavõrgustikku kuulus 13 Eestile sihitud lehekülge (32)
/nginx/o/2017/10/03/7168235t1he26b.jpg)
18. jaanuar 2019, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/17/11722384t1h7674.jpg)
Enamik Eestiga seotud pettelehtedest loodi samal oktoobrikuu päeval kaks aastat tagasi. Eile pani Facebook need kinni.
Eile ilmsiks tulnud Vene propagandaväljaande Sputnik salavõrgustikku kuulus kaheksa otseselt Eestile suunatud Facebooki lehekülge. Veel viis lehte puudutasid Baltimaid tervikuna.
Nii näiteks sulges Facebook päevapealt grupid «Russkie v Estonii» («Venelased Eestis»), «Russkie v Ida-Virumaa» («Venelased Ida-Virumaal»), «Moja Estonia: obo vsem ponemnogu» («Minu Eesti: kõigest natuke») ja «Nash Tallinn» («Meie Tallinn»). Kogu Baltikumile suunatud lehtedest suleti näiteks «Svoboda slova v Baltii: Estonia, Latvia, Litva» («Sõnavabadus Baltikumis: Eesti, Läti ja Leedu») ning «Russkie v Baltii: Estonia, Latvia, Litva» («Venelased Baltikumis:...»).
«Konkreetselt Eestile suunatud lehekülgedel oli kokku 19 000 jälgijat. Kõige populaarsem oli «Meie Tallinna» leht, järgmistena «Venelased Eestis» ja üks kriminaalsete sündmuste kajastamisele spetsialiseerunud lehekülg,» ütles Postimehele üks võrgustiku lahtiharutajatest, Nika Aleksejeva USA mõttekoja Atlantic Council juures tegutsevast Digital Forensics Labist.
Ta juhtis tähelepanu, et kaheksast leheküljest kuus loodi samal päeval – 6. oktoobril 2017. Ülejäänud kaks loodi samuti sama aasta oktoobris. «Enamik Eestit puudutanud lehekülgi kajastas sotsiaalseid, poliitilisi ja majanduslikke teemasid, aga üks lehekülg oli ka spordisuunitlusega.»
Haldasid Sputniku töötajad
Facebooki ja Digital Forensics Labi analüüside järgi ei tegutsenud nende lehekülgede loojad ja kureerijad ausate kavatsustega, vaid kasutasid valeidentiteeti. Lehekülgede taga olid tegelikult Sputniku töötajad ning lehtede eesmärk võimendada ja levitada Venemaa propagandakanali sisu. Oma tegevuse maskeerimiseks jagati osal Eestit puudutanud lehekülgedel ka näiteks Postimehe, Delfi ja ERRi sisu.
«Täna eemaldasime mitu profiili, gruppi ja kontot, mis olid seotud koordineeritud mitteautentse käitumisega Facebookis,» kirjutas Facebooki küberkaitsepoliitika juht Nathaniel Gleicher eile hommikul avaldatud raportis. «Leidsime, et kahel juhul tulenes tegevus Venemaalt, ühel juhul mitmest riigist ja ühel juhul Ukrainast.»
Kokku sulges Facebook 364 lehekülge ja kontot. Peale Eesti käsitlesid need teisi Balti riike – iseäranis Lätit –, aga ka Rumeeniat, Armeeniat, Aserbaidžaani, Gruusiat, Tadžikistani, Usbekistani, Kasahstani, Moldovat, Venemaad ja Kõrgõzstani.
Raporti järgi esitlesid leheküljed ja nende omanikud end iseseisvate uudisteportaalidena või huvitavat sisu jagavate lehekülgedena. Näiteks jagati infot ilma, reisimise ja spordi kohta. Lisaks kirjutati aga ka majandusest ja poliitikast, muu hulgas Eesti poliitikutest.
«Osa lehekülgi tegeles peamiselt poliitiliste teemadega. Mõned esinesid kui Tadžikistani ja Usbekistani presidentide fännilehed. Nende lehtede tonaalsus oli peamiselt positiivne,» kirjutas Atlantic Councili Digital Forensics Lab oma raportis. «Teised leheküljed aga keskendusid NATO kohalolule ja venelaste olukorrale Baltimaades. Nendel lehtedel domineeris negatiivne toon.»
Kolmas manipulatsioon lühikese aja jooksul
See on lühikese aja jooksul juba kolmas Eestile sihitud sotsiaalmeedia manipulatsiooni kampaania, mis ilmsiks on tulnud. Jaanuari alguses kirjutas Postimees «Estonersi»-nimelise Facebooki grupi taha kogunenud võltskontodest, kes avaldasid ja levitasid ühiskonda lõhestavat sisu. Lühikese ajaga kasvas «Estonersi» grupp pea 2000-liikmeliseks, ent nüüd on Facebook sellega seotud enam kui 30 võltskontot kustutanud.
Üleeile avalikustas Postimees niinimetatud EKRE trollid, kes samuti valeidentiteeti kasutades levitasid endale sobivat poliitilist sisu ning kritiseerisid konkureerivate erakondade poliitikuid.
Riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni nõunik Siim Kumpas lausus, et nn «Estonersi» ja Sputniku juhtumite vahel joonistub selge muster. «Libakontode ning nende loodud gruppide ja lehtede eesmärk oli sekkuda riigisisestesse aruteludesse, et inimesi polariseerida ning jätta moonutatud mulje avalike arutelude teemadest ja temperatuurist,» ütles Kumpas.
Kumpas märkis, et suuremates riikides oleks Facebooki eilne töövõit väiksema kaaluga, aga Eesti-suuruses riigis on ka juba mõnekümne libakonto või lehe sulgemine suur samm edasi, et kaitsta ausat ja läbipaistvat arutelu.
Raag: Facebook on sunnitud libakontodega tegelema
Facebook on sunnitud libakontodega tegelema, sest USA Kongress ja Euroopa Parlament panid Facebooki omaniku Mark Zuckerbergi valiku ette: kui ta ei võta kasutusele meetmeid valeinfo levimise vastu, võivad riigid hakata ise reegleid kehtestama. «Seda otsesõnu ei öeldud, aga see oli mõte,» selgitas propagandaekspert Ilmar Raag.
«Ameerika kultuuris on tavaks, et meediaorganisatsioonid üritavad leida eneseregulatsiooni vormi, et igal juhul välistada riigi sekkumist. Eks sellest tulenevalt on nad hakanud kontosid sulgema. Küsimus on, millistel alustel nad seda teevad,» lisas Raag.
USA Kongress hakkas Facebooki survestama pärast 2016. aasta presidendivalimisi. Raportite järgi sekkuti USA valimistesse kümne miljoni Facebooki libakonto ja saja miljoni Twitteri konto abil. Kontosid on blokeeritud alates 2017. aastast.
Facebooki põhimõte on, et inimesed peaksid sotsiaalmeedias tegutsema reaalse identiteediga, kuid paraku on seda süsteemi ära kasutatud. «Facebooki jaoks on see pidev võidujooks, sest kuigi nad blokeerivad kontosid järjepidevalt, tuleb uusi järjest juurde.»
Valekontod arvudes
Kokku sulges Facebook 289 lehte ja viskas välja 75 kasutajat. Samuti Facebookile kuuluvast Instagramist valekontosid ei leitud.
Ulatus: umbes 790 000 inimest jälgis vähemalt ühte suletud kontodest.
Reklaam: kõnealuste lehtede sisu reklaamimisele oli kulutatud kokku ligi 120 000 eurot. Reklaami eest tasuti eurodes, Vene rublades ja USA dollarites. Esimene reklaam telliti juba 2013. aasta oktoobris, viimane tänavu jaanuaris.
Üritused: suletud lehekülgede haldajad korraldasid kokku umbkaudu 190 üritust. Esimest neist plaaniti juba 2015. aasta augustis ning viimast tänavu jaanuaris. Umbes 1200 inimese avaldas soovi osaleda vähemalt ühel neist üritustest. Kas üritused ka päriselt toimusid, ei ole teada.