Margo Orupõld: Suukorv hulljulgetele
18. jaanuar 2019, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmine siseminister Andres Anvelt on öelnud: “Lähisuhtevägivald on vägivallaliikidest kõige jõhkram. See ei ole ega ole tegelikult kunagi olnudki perekonna omavaheline asi. On võtnud palju aega, et me räägiks lähisuhtevägivallast kui ühest kuriteoliigist, millega tegelemine on meie kõigi mure. Sellest rääkimine on üks olulisemaid asju, et probleemi lahendama hakata.” (Põhjarannik, 04.10.18)
Kas, kes ja millal tohib vägivallas elatud elust rääkida? Kas ainult siis, kui on süüdimõistev otsus? Kuidas aga saada süüdimõistev otsus, kui minu sõna on sinu sõna vastu, kui ei ole tunnistajaid ja kui sul on puudunud vabadus ja võimalus abi otsida, sest oled olnud olukorras, kui sa saad toast väljuda vaid koos vägivallatsejaga ning emale helistada ainult kontrollija pilgu all.
Oleme toetanud vägivaldsest suhtest väljunud naisi elust avalikult rääkima, et pöörata avalikkuse tähelepanu ühiskonna hoolikalt varjatud valupunktidele ja julgustada abi otsima neid, kes iga päev kannatavad vägivalla all.
“Me ei tohiks aktsepteerida kunagi seksuaalset ega soolist vägivalda ning tähtis on uskuda naisi, kes julgevad seksuaalkuridegudest raporteerida ja neist avalikult rääkida,” ütles president Kersti Kaljulaid.
Kuidas aga elada edasi, kui sul ei ole kümme aastat välisriigis vägivaldses suhtes elatud pereelu kohta tunnistusi, et vägivalla tarvitajale mõistetaks süüdimõistev otsus? Vägivallatsejal aga on õigus nõuda kohtus, et kannataja ei räägiks elust. Kes usub kannatajat ja paneb vastutuse vägivalla toimepanijale? 23. jaanuaril toimub Pärnu maakohtus just selline istung, kus üks pool, kellele on olnud määratud isegi lähenemiskeeld viimase kooselu naisele ja lastele, nõuab nüüd naiselt “faktiliselt” vaikimisvannet. Kui ei ole süüdimõistvat otsust, terendab elust kümne aasta unustamine.
Kodanikena julgeme rääkida ja usume lähisuhtevägivallast väljapääsu otsijat.
Margo Orupõld, MTÜ Pärnu Naiste Tugikeskus
Tahad ellu jääd, siis unustad. Kui ei unusta, tuletame sulle meelde, et sul ei ole süüdimõistvat kohtuotsust vägivaldses suhtes elamise kohta. Kui ei ole otsust, ei ole õigust rääkida.
Inimõiguste deklaratsiooni artikkel 19 ütleb, et igaühel on arvamuse- ja sõnavabadus. Kas oleme jõudnud nüüd aega ja olukorda, kui tekib võimalus suukorvistada inimesi, kelle elu ei ole olnud alati lust ja lillepidu? Kodanikena julgeme rääkida ja usume lähisuhtevägivallast väljapääsu otsijat.