Õpetajate Lehes sel reedel: mis teeb Eesti laste lapsepõlve eriliseks?

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Õpetajate Lehes 18. jaanuaril:

Õpetajate Leht 18.01
Õpetajate Leht 18.01 Foto: Õpetajate Leht

Ajalootund soomusrongis

Jaanuari algusest liigub Eesti Vabariigi ja Vabadussõja 100. aastapäeva tähistamiseks valminud soomusrong nr 7 Wabadus mööda saja aasta tagust lahinguteed. Koolid kasutavad agaralt võimalust ajalootunde elavdada. Tähistamaks Tartu vabastamise 100. aastapäeva, peatus soomusrong 14.–16. jaanuarini Tartu raudteejaamas. Kolme päevaga sai nelikümmend õpilasgruppi osa giidituurist ja omal käel uudistajaid oli sadu.

Vastvalminud metoodika aitab koolil ettevõtlusõpet juurutada ja arendada 

Eesti haridussüsteemi hüvanguks on ära tehtud suur töö – valminud on ettevõtlusõppe metoodika, mis hõlmab haridustasemeid algklassidest ülikoolini. Kas koolidel läheb nüüd ettevõtlike noorte kasvatamine kergemaks? Selgitusi jagab Marge Täks, ettevõtlusõppe programmi «Edu ja tegu» sisujuht aastail 2016–2018.

Mis teeb Eesti laste lapsepõlve eriliseks?

«Arvan, et kooli roll inimese kujunemisel on ületähtsustatud. Eesti laste lapsepõlve teeb eriliseks just kooliväline osa: palju vabadust ja iseseisvust ning väga heal tasemel huviringid,» kirjutab Rocca al Mare kooli õpetaja Kristina Mõis.

Robert Traksmann: «Mu kindel valik oli viiul»

«Eestis võib kergesti juhtuda, et kui juba mingil tasemel pilli valdad, võid hakata end liiga hästi tundma oskustega, mis pole veel üldse välja kujunenud ja arvestataval tasemel. See oli üks põhjus, miks tahtsin ära minna ja ennast proovile panna,» tõdeb Berliini Hanns Eisleri nimelise kõrgema muusikakooli magistrant, viiuldaja Robert Traksmann. Noor muusik räägib oma muusikaõpingutest ja õpetajatest.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles