Tänaval liikudes tasub aeg-ajalt pilk üles suunata: räästastes võib varitseda oht

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Külmemate ja soojemate ilmade vaheldumine on jääpurikad mõneski räästas jõudsalt kasvama pannud.

Nii oli mitmel pool Võrus kolmapäeval räästastes suuri jääpurikaid näha. Teateid jääpurikatest on tulnud ka Valga- ja Põlvamaalt.

Ohutuse tagamiseks tuleb lumi ja jää katustelt õigeaegselt ära koristada.

Katusekonstruktsioone ohustava lumekihi paksuse hindamisel võib üldjuhul juhinduda põhimõttest, et äsja sadanud värske lume kiht ei tohiks ületada meetrit, seisnud lume kiht poolt meetrit ja märgunud lume kiht 30 sentimeetrit, on rõhutanud tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet.

Ülekoormuse vältimiseks on soovituslik iga konkreetse ehitise puhul üle vaadata projekteerimisel arvestatud lumekoormus ehitusprojektist või olemasolul ehitise või katuse hooldusjuhendist.

Jääpurikad tekivad, kui katuse alt tulev soojus sulatab katusel oleva lume, mis üle räästa vajudes jäätub. Sellest tulenevalt on väga oluline, et ehitis oleks hästi soojustatud. Samuti peab jälgima, et vihmasüsteemid oleksid puhtad, et vesi saaks takistuseta liikuda. Eelnimetatud toimingud tuleb teha enne talve ning lume tulekut. Kui jääpurikad on juba tekkinud, tuleks need hoonest mööduvate isikute ohutuse tagamiseks koheselt eemaldada.

Liigne lumekoormus ohustab kõige enam teras- ja puitkonstruktsioonidega kergehitisi või ehitiste osasid (varjualused, varikatused, karniisid), lameda katusega või väikese katusekaldega ehitisi (bensiinijaamad, spordirajatised, angaarid, estakaadid) ning vanemaid amortiseerunud ehitisi.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata katustel kohtadele, kus on katuseastmed või katus piirneb kõrgema ehitisega. Sellistesse kohtadesse kuhjub tuulega lund hangedena koguses, mille koormus võib mitmekordselt ületada katusele lubatavat lumekoormust.

Samuti tuleb vältida lume ja jää kogunemist katuse räästarennidesse ning sadevee äravoolutorudesse ja -lehtritesse, kuna see võib kahjustada sadeveesüsteeme ning takistada katuselt sademe- ja lumesulamisvee ärajuhtimist. Jääpurikate tekkimisel katuse räästasse tuleks need eemaldada.

Lume ja jää koristamisel tuleb järgida järgmisi nõudeid:

    * Eelnevalt hinnata, kas katuselt lume lükkamiseks on möödapääsmatu minna katusele või saab lume ära koristada katusele minemata, näiteks redeli abil;

    * Enne katusele minekut teha kindlaks kohad, kus on oht katusest läbi kukkuda (näiteks katuseaknad ja haprad katusekattematerjalid, mis ei talu inimese raskust);

    * Juhul kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarustus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, siis on soovitav tellida katuse lumekoristustööd sellele spetsialiseerunud ettevõttelt;

    * Katusele minnes arvestada ilmastikutingimustega. Jää, tugev lumesadu ja tuul võivad alla kukkumise riski oluliselt suurendada.

    * Võimaluse korral paigaldada katuse servadesse ajutised piirded. Piirded peavad olema piisavalt tugevad, et kanda selle vastu kukkuvat inimest;

    * Lumel ja jääl ei tohi lasta kukkuda ega seda visata madalamatele hoonetele. Juhul, kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, tuleb see tööde teostamise ajaks piirata ohutuslintidega (pärast tööde lõpetamist tuleb ohutuslindid eemaldada);

    * Jälgida, et tööde tegemisel ei kukuks või ei visataks töövahendeid katuselt alla;

    * Juhul, kui katusel puuduvad katusesillad ja -redelid, on soovitav need katusel ohutuks liikumiseks kindlasti paigaldada.

    * Lume ja jää katuselt möödujatele või sõidukitele varisemise takistamiseks tuleb katusele paigaldada lumetõke;

    * Lume ja jää sulatamisel vältida keemilisi aineid ja tehnoloogiaid, mis võivad kahjustada katust või sadeveesüsteeme;

    * Lume ja jää mehaanilisel eemaldamisel kasutada õigeid vahendeid, et vältida külmaga rabedaks muutunud katuse või selle katte lõhkumist.

Ehitise ohutuse eest vastutab omanik. Ehitusseadustiku kohaselt peab ehitis olema ehitatud selliselt, et see ei põhjusta ohtu inimesele, varale või keskkonnale ning ehitis peab olema mehaaniliselt vastupidav ja stabiilne, sealhulgas pidama vastu ka lumekoormusele. Ehitise omanik on kohustatud tagama ehitise korrashoiu ja kasutamise ohutuse.

Ehitise omaniku kohustuste eiramise korral võib füüsilist isikut karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut ja juriidilist isikut kuni 32 000 eurot. Ehitiste ohutuse tagamist kontrollivad kohalikud omavalitsused ning tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet.

Ohtlikest olukoradest katuseräästastes ja nende all võib teada anda ka Lõuna-Eesti postimehe toimetusele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles