Tööõnnetusi põhjustab loomade ootamatu käitumine
17. jaanuar 2019, 01:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/17/11719864t1h91ef.jpg)
Põllumajanduses kasvas mullu tööõnnetuste arv, üks sagedasemaid tõsiste vigastuste põhjustajaid on loomade ettearvamatu käitumine, nii on lehmad näiteks astunud töötaja jalale või surunud ta kuskile vahele.
Tööinspektoriteni jõudnud andmete põhjal toimus eelmisel aastal põllumajanduses 186 tööõnnetust. Võrdluseks: 2017. aastal sai neid kirja 31 võrra vähem. Metsanduses toimus mullu 28 tööõnnetust, neist kergeid oli 15 ja raskeid 13, loetleb Tööinspektsiooni teabeosakonna juhataja Kristel Abel.
Raskeid õnnetusi enam
Põllumajandussektori juhtumitest olid 131 kerged ja 56 rasked. Kui aastal 2017 toimus 38 rasket tööõnnetust, siis mullu oli neid 18 juhtumit rohkem.
Kolmandik raske kehavigastusega lõppenud juhtumitest on seotud loomakasvatusega. „Ehk siis looma ettearvamatu käitumine on toonud kaasa töötaja vigastused: lehm astub jalale või surub töötaja seina või muu piirde vahele ja tekitab nii vigastusi. Otseselt loomade rünnakuid siiski palju ei ole,” seletab Abel.
Teine suurem grupp õnnetusjuhtumeid toimub tavalise kõndimise käigus, kus töötaja libiseb, komistab ja kukub. „Seega rõhutame jätkuvalt, et liikumisteed peavad olema puhtad ja esemetest vabad,” ütleb Abel.
Tööinspektsiooni uuritud tööõnnetuste kohta on reeglina tuvastatud, et väljaõpe ja juhendamine on jäänud puudulikuks või pole töötaja kinni pidanud ohutusnõuetest.
Nimetatud arvud ei kajasta kindlasti kõiki juhtunud õnnetusi. „Hinnanguliselt võib ütelda, et tööõnnetusi juhtub kaks korda rohkem, kui meile teada antakse,” tõdeb Abel.
Uued teatamise reeglid
Aasta algusest on muutunud tööõnnetuse raporti esitamise kord. Nüüd peab teatama kõikidest rasketest ja surmaga lõppenud tööõnnetustest sõltumata töövõimetuse määramisest, samuti nendest kergete tagajärgedega õnnetustest, millega kaasnes töövõimetus. Tööõnnetuse raportit ei pea esitama nende kergete tööõnnetuste kohta, millega ei kaasnenud töötaja töövõimetuslehel viibimist.
Kokku toimus Eestis mullu 5128 tööõnnetust, millest surmaga lõppes 10. Tööinspektsiooni peadirektori Maret Maripuu sõnul on tööõnnetuste arv jäänud varasemaga võrreldes samale tasemele.
„Statistika põhjal tuleb nentida, et töökeskkond Eesti ettevõtetes paraneb iga aastaga vaid mõne sentimeetri haaval,” tõdeb Maripuu. „Mullu vähenes veidi nende tööõnnetuste arv, mille tõttu töötaja jäi töövõimetuslehele. Töökeskkonna paranemisest paraku aga rääkida ei saa, sest raskete tööõnnetuste arv pole muutunud. Samuti kasvas surmaga lõppenud tööõnnetuste arv.”
Tööõnnetusrohkeim oli eelmisel aastal metalltoodete sektor, vähim juhtus kalanduses.