Murranguline leid: tüvirakkude siirdamine osutus efektiivseks noori tabava raske haiguse ravis

Paula Rõuk
, Terviseportaali reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tüvirakkude siirdamine on ühekordne ravimeetod, kus patsiendilt võetakse vereloome tüvirakud, ravitakse neid keemiaraviga ning siirdatakse haigele tagasi, et immuunsüsteemi uuesti käivitada. Pilt on illustreeriv.
Tüvirakkude siirdamine on ühekordne ravimeetod, kus patsiendilt võetakse vereloome tüvirakud, ravitakse neid keemiaraviga ning siirdatakse haigele tagasi, et immuunsüsteemi uuesti käivitada. Pilt on illustreeriv. Foto: Arne Trautmann / PantherMedia / Arne Trautmann

Eksperimentaalne ravi tüvirakkudega tõestas oma efektiivsust ja turvalisust ägeneva polüskleroosi diagnoosiga patsientidel.

Tüvirakkude siirdamine, kus kasutatakse madalas doosis keemiaravi ja immuunsüsteemi pärssivaid ravimeid, takistab sclerosis multiplexi hoogude kordumist paremini kui praegu kasutusel olevad haiguse kulgu muutvad ravimid, vahendab CNN

Sclerosis multiplex ehk polüskleroos on autoimmuunne haigus, mis mõjutab närvisüsteemi. See on noori inimesi invaliidistavaist kesknärvisüsteemi haigustest kõige levinum. Umbes 85 protsenti patsientidest diagnoositakse haiguse tagasilangevas vormis, kus sümptomid (pearinglus, valu ja hägustunud nägemine) esinevad hooti ning neile järgneb taastumine. Sellele haiguse vormile nähtigi uuringus tüvirakkude siirdamisest saadud kasulikku mõju.   

Ravimeetodi suuremat efektiivsust ravimitest kinnitas teisipäeval teadusajakirjas JAMA avaldatud uuring, mis vaatles autoloogset ehk inimese enda vereloome tüvirakkude siirdamise mõju algstaadiumis sclerosis multiplex'iga patsientidele. Tegemist on ühekordse raviga, kus patsiendilt võetakse vereloome tüvirakud, ravitakse neid keemiaraviga ning siirdatakse haigele tagasi, et immuunsüsteemi uuesti käivitada. Haiguse algstaadiumis esineb periooditi sümptomite ägenemist ja taandumist. Uuringu autori Richard K. Burti sõnul koges haiguse ägenemist peale tüvirakkude siirdamist vaid väike osa patsientidest.

Ühe aasta jooksul oli haiguse progresseerumist näha kolmel tüvirakkude siirdamist saanud patsiendil 55st. Haigust muutvaid ravimeid võtnud patsientide puhul oli näha tagasilangust 34 inimesel 55st. Viie aasta pärast ei olnud ühtegi tagasilangust 78 protsendil tüvirakkude siirdamist saanud patsientidest, võrreldes kolme protsendiga ravimeid saanud grupist.

Uuringu miinuseks on selle väike osalejate arv ning samuti ei vaadeldud seal kahte kõige uuemat ja efektiivsemat ravimit, mida uuringu alguses veel saadaval ei olnud. Varasemad uuringud on näidanud, et progresseeruva polüskleroosiga haiged ei saanud tüvirakkude siirdamisest kasu. Tüvirakkude siirdamist peetakse eksperimentaalseks, sest sellega on varasemalt kaasnenud suuremad riskid ning seda on seostatud ka surmajuhtumitega. Praegu on surmarisk väga väga väike, kuid mõned eksperimentaalsed tüvirakkude siirdamise meetodid on vähem arenenud ning ka uuringu juhi sõnul peaks ravi sooritama vaid suur ülikoolihaigla, kus on meetodiga pikk kogemus. Burt kasutas uuringus keemiaravimeid, millega on pikaaegselt ravitud verevähke.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles