Hambaravisoodustust kasutas üle 223 000 inimese
15. jaanuar 2019, 09:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2018. aastal tasus haigekassa 233 000 täiskasvanu hambaravihüvitise eest kokku üle 11 miljoni euro. Aina suurenev külastatavus näitab, et hambaravihüvitis on aidanud paljudel pöörduda kontrolli ja alustada vajadusel hambahaiguse ravi.
„Suur hüvitise kasutajate hulk näitab selgelt toetuse vajalikkust. Kuna hambaravi on kallis, ei saanud enne hüvitise jõustumist väga suur hulk inimesi Eestis endale hambaravi lubada. Rahalistel põhjustel jättis hambaarsti juurde minemata ligi 285 000 inimest. Need inimesed pidid väiksema sissetuleku tõttu tegema elus muid valikud ja sageli ei olnud hambaravi nende teenuste seas, mida igapäevakulutuste kõrval lubada sai,“ selgitas tervise- ja tööminister Riina Sikkut.
Tema sõnul ei hüvitatud hambaravi aastaid üldse, praegune valitsus otsustas aga vähendada hambaravikulu just neil, kel seda kõige enam vaja.
„85 euro suurune hambaravihüvitis on väga oluline riigi tugi paljudele sihtrühmadele, nagu näiteks vanadus- ja töövõimetuspensionäridele, osalise või puuduva töövõimega inimestele,“ selgitas Sikkut. Suur hüvitise kasutajate hulk on tema sõnul ka lapseootel naiste ja alla üheaastaste laste emade seas, kellele samuti kehtib 85eurone aastane hambaravihüvitis, väikese omaosalusega.
Tema sõnul ei hüvitatud hambaravi aastaid üldse, praegune valitsus otsustas aga vähendada hambaravi kulu just neil, kel seda kõige enam vaja.
Haigekassa esmatasandi valdkonna juhi Külli Friedemanni sõnul on hambaravisoodustuse eesmärk parandada hambaravi kättesaadavust just neile, kes seda kõige enam vajavad. „Me oleme hambaarstidelt saanud tagasisidet, et neid külastavad inimesed, kes ei ole pikalt või kunagi varem nende vastuvõtul käinud. Uurisime möödunud aasta sügisel hüvitise kasutust ka inimeste sissetulekute lõikes ja meie esmane analüüs näitas, et üle poolte hüvitiste kasutajates on need, kes saavad miinimumpalka või kellel puudub sissetulek. See tulemus näitab, et hambaravihüvitis on inimestele abiks ja oluline samm parema suutervise poole,“ lausus Friedemann.
Hambaraviteenustele, mida hüvitab haigekassa, on üle Eesti kehtestatud ühtne hinnakiri, mis on loodud koos hambaarstidega ning mis vastab teenuste tegelikele hindadele. Ühtne hinnakiri annab Friedemanni sõnul inimestele kindlustunde, et nad saavad igal pool sama raha eest sama palju teenust. „Hinnakirja uuendatakse regulaarselt, sinna on arvestatud juurde nii raviks kuluv aeg, seadmete kulu ning inimeste aeg ja palk. Sellest aastast rakendatakse hinnakirjas ka tervishoiutöötajate palgakomponent ja uus IT komponent,“ selgitas Friedemann.
„Hambaraviasutuste enda hinnad erinevad maa- ja linnapiirkondades päris palju ja kindlasti mõjutab ühtne hinnakiri ning haigekassa piirhind hambaravi teenusepakkujate sissetulekut erinevalt. Hinnakirjas ei ole loomulikult arvestatud Tallinna kesklinna rendi hindasid, vaid need on Eesti keskmised hinnad. Selge on see, et meie kõigi ühine raviraha ei pea hambaravist saadavat kasumit kinni maksma, vaid Eesti inimeste suutervist parandama,“ tõdes Friedemann.
Hambaravihüvitisega on liitunud üle 300 partneri ehk ligi pooled Eestis tegutsevad hambaravikabinetid.