Virumaa geopargi loomine lükati liikuma
14. jaanuar 2019, 08:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
"Meile endale ehk tundub see põlevkivimaastik igavene nuhtlus olevat, aga rahvusvahelises mõistes on põlevkivi ja selle pikaajalisest kasutamisest tekkinud maastik unikaalne," sõnas Eesti geoloogiateenistuse asedirektor Kalev Kallemets.
Maakonna omavalitsusliidu eestvõttel valmibki kevadeks Virumaa geopargi arengukava, mille koostamisse kaasatakse nii kogukonnad, omavalitsused kui ka turismi- ja muud ettevõtjad, kirjutab Põhjarannik.
"Geopargid üle maailma on loodud geoloogiliselt huviväärsete piirkondade väärtustamiseks," selgitas asja olemust Kalev Kallemets.
Esikohal turism
"UNESCO mõistes kvalifitseeruvad need geopargiks siis, kui huviväärsusel on rahvusvaheline mõõde, kui nad on majanduslikus mõttes jätkusuutlikud ja tekitavad kohalikule kogukonnale lisandväärtust. Meile endale ehk tundub see põlevkivimaastik igavene nuhtlus olevat, aga rahvusvahelises mõistes on põlevkivi ja selle pikaajalisest kasutamisest tekkinud maastik unikaalne. Lisaks pankrannik, kus kiht-kihilt lasuvad rikkumata geoloogilised kihindid, ürgorud, Saka ja Narva kanjon. See väärib palju paremini eksponeerimist reaalselt looduses, mitte ainult kuskil muuseumis," sõnas ta.
Kallemetsa sõnul lisandub Ida-Virumaal ka riiklik mõõde: muuta paremini nähtavaks ja arusaadavaks viimase 30 aasta riiklik panus negatiivsete keskkonnamõjude korrastamisel.
"Kui looduskaitsealade eesmärk on ennekõike kaitsefunktsioon, siis geopargi puhul on primaarne eksponeerimise kaudu kohalikule kogukonnale turismi mõttes lisandväärtust tekitada. Lõuna-Iirimaal on geopark Copper Coast − tõlkes vaserannik −, mis eksponeerib just vase kaevandamisega Lõuna-Iirimaal tekkinud pärandit. See on otsene paralleel Virumaale."
Meile endale ehk tundub see põlevkivimaastik igavene nuhtlus olevat, aga rahvusvahelises mõistes on põlevkivi ja selle pikaajalisest kasutamisest tekkinud maastik unikaalne.
Virumaa − toona veel IdaVirumaa geopargi esimese ideekavandi pani keskkonnaministeeriumi keskkonnateadlikkuse nõunik Asta Tuusti paberile aastapäevad tagasi.
"See mõte ei olnud originaalne, aga mul õnnestus see uuesti arutelude lauale tuua ja hoog sisse anda. Tuginesin varasematele ideedele ja sellele, milliseid eesmärke peaks geopark täitma UNESCO mõistes," rääkis Tuusti. "Parasjagu koostati Ida-Virumaa riiklikku programmi ja geopark oli üks idee, kuidas seda sisuga täita."
Geopark lähtub tema sõnul kohalikest inimestest: see peab loodusväärtused nähtavaks tegema ja majanduslikult kasu tooma.
Kaasatud ka Lääne-Virumaa
"Loodusharidust ja keskkonnateadlikkust edendav pool on väga oluline," toonitas ta. "Just see, et inimesed ise teaksid, kui põnev on looduse lugu − IdaVirumaal räägime maavarade puhul poolest miljardist aastast. Et kohalik inimene väärtustaks looduspärandit ning ka kultuuri- ja tööstuspärandit. Geopark peab kindlasti olema kohalike inimeste keskne, teisalt peab see olema turismimagnet. UNESCO geopargid on väga tõsine loodust säästva turismi kvaliteedimärk, see peaks kindlasti olema loodava geopargi üks püüdlustest. Niisama kohalikku geoparki teha pole Eestis mõtet − meil on paar näidet, millest meil on õppida," viitas ta Saarte ja Vooremaa geopargile, mis pole veel korralikult toimima hakanud.
Ida-Virumaa laienes Viru geopargiks sellepärast, et loodus maakondade piire ei tunnista ning geoloogilisele pärandile mõeldes ei oleks õiglane Kundat ja Aserit välja jätta.