Tartu vabastamist varjutas tapatöö keldris

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Massimõrva toimepaneku kohaks olnud endise krediitkassa kelder ehitati 1930. aastate alguses ümber mälestuskabeliks. Nõukogude võim likvideeris kabeli ja ehitas sinna elektrialajaama.
Massimõrva toimepaneku kohaks olnud endise krediitkassa kelder ehitati 1930. aastate alguses ümber mälestuskabeliks. Nõukogude võim likvideeris kabeli ja ehitas sinna elektrialajaama. Foto: Rahvusarhiiv

Nähtavasti on mõrtsukad piiskopi vastu «armulikumad» olnud kui teiste ohvrite vastu. Kui teistel pea kõigil kirvega näod puruks on löödud, siis on tema eluküünla lõhkev püssikuul kustutanud. Kuul on nina juurest, parema silma kulmu pealt sisse tunginud ja kukla tagant ühes pealuu ja ajudega välja tulnud. /---/ Surnu nägu on aukartust äratav rahuline, väikese kibeduse joonega, mis nagu haledust tunneks sellest, kes ei teadnud, mis ta tegi, kui süüta peale oma verised käed tõstis. Nii kirjeldab 17. jaanuari Päevaleht õigeusu piiskopi Platoni tapmist kolm päeva varem Tartu endises krediitkassas. Koos Platoniga hukati Eesti töörahva kommuuni Tartu kontrrevolutsiooni vastu võitlemise komisjoni korraldusel krediitkassa (praeguse Tartu linnaraamatukogu) keldris 19 inimest. Samal ajal jõudsid linna Eesti rahvaväe võitlejad ning enamlased olid sunnitud taanduma – nii on 14. jaanuar ühtlasi Tartu vabastamise päev.

Ajaloolane Ago Pajur rääkis, et Tartu langemist 1918. aasta 22. detsembril punaarmee kätte on loetud üheks kõige õnnetumaks ja isegi häbiväärsemaks sündmuseks kogu Vabadussõja algusjärgus. Kui mujal püüti mingitki vastupanu osutada, siis Tartu langes enamlaste kätte vastupanukatseteta.

Mitusada vangistatut

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles