Hallhülgeid kütiti kaks korda rohkem kui varasematel aastatel

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hallhüljeste sügisene kaklus trooni pärast.
Hallhüljeste sügisene kaklus trooni pärast. Foto: Remo Savisaar

Kütid lasid lõppenud hooajal Eestis 19 hallhüljest ehk kaks korda rohkem kui eelmistel aastatel.

Aastaga lõppenud hooajal võis küttida 37 hüljest, lasti 19, selgub keskkonnaameti statistikast. Kõik 19 looma tabati Liivi lahes, neist omakorda 17 Kihnu vetes.

Hülgeid tohib Eestis küttida 2015. aastast ja esimesel aastal kütiti kümme looma. 2016. ja 2017. aastal lasti hülgeid vastavalt kümme ja kaheksa. Mullune oli rekordaasta.

“Hülgejahioskused on olemas, Kihnu meestele on need emapiimaga kaasa antud,” ütles Eesti jahimeeste seltsi tegevjuht Tõnis Korts.

Kihnu küti Evald Lillese sõnutsi oli lõppenud hooajal hülgeid väga palju varasemast rohkem näha. Ta ei osanud öelda, miks. “Kas tuulte tõttu või söödabaasist või millest see on, aga igal juhul oli hülgeid sellistes kohtades ka, kus varem ei olnud, näiteks Kihnu sadamas. See ongi põhjus, miks neid on õnnestunud rohkem lasta,” selgitas ta.

Merebioloog ja hülgeuurija Ivar Jüssi kommenteeris, et ilmselt on Kihnu kütid hülgejahtimise taas selgeks saanud. “Sealkandis on huvi ju kogu aeg olnud,” nentis ta. “Mul oleks ka huvitav teada, kuidas ja millal nad seda küttimise asja täpsemalt teevad. Seda vist muidu teada ei saa, kui peab küttidega kokku saama ja kõnelema.”

Jüssi lausus, et seni kuni kvooti ei ületata, pole probleemi. “Järgmise aasta kvoot saab olema oluliselt suurem, sest 2018. aasta loendus näitas rekordiliselt 5700 hallhüljest. Kui palju aga järgmisel aastal kütitakse, ei tea. Sõltub nii ilmaoludest, hüljestest kui kihnlaste osavusest,” selgitas ta.

Jüssi rääkis, et kogu Läänemere hallhüljeste asurkond on olnud viimastel aastatel stabiilne. See ei kasva, sest kalanduse kaaspüük, poegade kõrge suremus soojadel talvedel, samuti küttimine Soomes ja Rootsis mängivad suurt rolli. Kogu asurkonna arvukuse kohta läinud aasta andmeid ei ole, sest Soome otsustas loenduse mullu vahele jätta, kuigi nende vetes on loenduse ajal umbes kolmandik kogu asurkonnast.

Eesti vetes elab alaliselt umbes 1000 viigerhüljestki. “See stabiilsus ei ole hea, sest küttimiseta peaks asurkond kasvama, kui muud asjaolud – salaküttimine, kalapüünistes hukkumine, poegimise ebaõnnestumine soojadel talvedel, võimalikud tervisehädad – kõrvale jätta,” rääkis Jüssi. “Ilmselt need “muud asjaolud” ongi määrava tähtsusega. Soome lahe viigrid Eesti vetes on niinimetatud Venemaa hulkurid. Kohalikke pole enam. Liivi lahe ja Väinamere tüübid on “kohalikud”, kes aeg-ajalt käivad piiriüleselt lätlaste kilu ja räime söömas.”

Erinevalt viigritest ei saa hallhüljeste puhul rääkida Eesti asurkonnast, sest nad liiguvad pidevalt kogu Läänemeres.

Hallhülgeid tohib Eestis küttida 15. aprillist aasta lõpuni.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles