Uuring: Eesti must-toonekurgi vaevab üksindus

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Must-toonekurg.
Must-toonekurg. Foto: Pärnu Postimees

Eesti must-toonekure arvukus on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt vähenenud, neid vaevab üksindus ja nende pesitsusedukus on märksa madalam kui mujal Euroopas, selgub maaülikooli uuringust.

Haruldane must-toonekurg on Eestis oma levila põhjapiiril, teatas maaülikooli pressiesindaja kolmapäeval BNS-ile. Selle ohustatud liigi arvukus on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt vähenenud, kuid seni pole suudetud langusele ühest põhjust leida. Ühtlasi on Eesti must-toonekurgede pesitsusedukus märksa madalam kui mujal Euroopas, sealhulgas näiteks Lätis ja Leedus.

Värskes maaülikooli, MTÜ Kotkaklubi ja keskkonnaameti koostöös valminud uuringus püüti välja selgitada tegureid, mis põhjustavad must-toonekure madalat pesitsusedukust, mis on omakorda viinud Eesti asurkonna kahanemisele. Kuue aasta jooksul paigaldati üle Eesti nende pesade juurde automaatselt pildistavad rajakaamerad, et teha kindlaks pesades toimunud sündmused. Igal aastal paigaldati kuni paarkümmend kaamerat ning kokku analüüsiti ligi 450 000 fotot.

Esmalt kontrolliti uuringus kiskjate mõju pesitsusedukusele, sest varem on oletatud metsnugise suurt röövlust. Siiski osutus röövloomade mõju väga väikeseks. Üllatuslikult selgus, et tervelt kolmandik Eesti must-toonekure pesadest on asustatud üksikute lindude poolt, kellel ei ole partneri puudumise tõttu võimalik pesitseda. Säärased üksikud linnud võivad oma pesa juurest lahkuda ning käia häirimas pesitsevaid paare. Niisiis on Eesti must-toonekurgedel puudus partneritest, kes võivad olla hukkunud pikkadel rändeteedel või asunud pesitsema mujale, kus elutingimused on sobivamad kui meil. Ühest küljest aitavad uuringu tulemused selgitada liikide areaalipiiride tekke ökoloogiat, teisalt annavad aga mõtteainet liigikaitse edasiste sammude planeerimiseks.

Uuringu tulemustega saab tutvuda aadressil https://www.ornisfennica.org/pdf/latest/19Konovalov.pdf .

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles