2018. aasta investeerimiskatastroof – bitcoin (2)
30. detsember 2018, 11:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta detsembri keskel pea 20 000 dollarini kerkinud bitcoin on tänaseks kaotanud neli viiendikku oma väärtusest. Venemaa konsultatsioonifirma FinExpertiza andmetel on bitcoin halvim investeerimisinstrument lõppenud aastal.
Kõigele vaatamata usuvad paljud endiselt nii bitcoin’i kui ka teistesse küberrahadesse ning seda on hakatud vaatama kui tavalist, aga riskantset investeerimisinstrumenti.
Varasematel aastatel kerkis bitcoin’i hind taevastesse kõrgustesse, sest paljud uskusid, et sellest küberrahast saab digitaalne kuld. Üks bitcoin’i populariseerijaid, matemaatikaprofessor ja suurpanga JPMorgan endisi tippjuhte Alex Gurevich on öelnud, et isegi kui bitcoin’i hind langeb, töötab aeg selle kasuks.
«Iga päevaga, mil see ära ei kao, astub ta sammukese lähemale digitaalse kulla permanentsele staatusele,» ütles Gurevich.
Kuna keskpangad on sel kümnendil ujutanud turu likviidsusega üle ja laenukulud on ekstreemselt väikesed, leiab raha tee riskantsematesse varadesse. Ja pole olemas bitcoin’ist riskantsemat varaklassi.
Üheks näiteks institutsionaalse raha liikumise kohta sellesse sektorisse, on börsil kaubeldava fondi (ETF) Bitcoin Investment Trust kasvamine. Fondi tegutsemise esimesel aastal 2013 oli selle varade maht 51 miljonit dollarit, 2017. aasta lõpuks oli see paisunud juba 3,5 miljardi dollarini, kirjutab The Wall Street Journal. Tõsi, bitcoin’i hinna vabalanguse tõttu on fondi varade maht kahanenud nüüdseks 900 miljonile dollarile.
Küberraha vastu tunneb huvi ka riskikapital. 2013. aastal investeeris riskikapital bitcoin’i ja plokiahela sektorisse ainult 96 miljonit dollarit, 2016. aastal umbes 500 miljonit ning 2017. aastal üle kahe miljardi dollari.