Mida teeb Isamaa, kui Eesti hääletab täna ÜRO ränderaamistiku poolt?

Urmas Jaagant
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Reinsalu.
Urmas Reinsalu. Foto: Tairo Lutter

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul kaalutakse kõiki võimalusi, et Eesti ränderaamistikuga ei ühineks.

Isamaasse kuuluv justiitsminister Urmas Reinsalu on korduvalt väljendanud oma soovi, et Eesti suursaadik ÜROs täna ränderaamistiku poolt ei hääletaks. Sellise sõnumi andis Reinsalu oma kirjas välisminister Sven Mikserile edasi ka detsembri alguses. Täna õhtul on oodata ränderaamistiku hääletust ÜRO peaassambleel.

Kui täna peaks minema ränderaamistiku üle hääletuseks ja Eesti suursaadik hääletab poolt, nagu välisminister on teda volitanud, siis mida see tähendab? Olete kirjutanud kirja, et seda ei tohiks teha.

Minu seisukoht on ühemõtteline. Eesti suursaadik ei peaks täna sellele leppele oma poolthäält andma. Seda olen väljendanud ka oma kirjas välisministrile, kus panin ette arvestades selle leppega tekkivaid kohustusi Eesti riigile, nii poliitilisi kui ka tulevikku vaadates õigusliku tähendusega, oleks mõistlik kokku panna ekspertide töörühm justiits- ja välisministeeriumi juhtimisel, mis analüüsiks läbi need mõjud. Me oleme olukorras, kus on olemas kaheleheküljeline seletus ränderaamistikule, mis on üle 30 lehekülje. Me ei peaks selles asjas tõttama, see on elementaarne riigi tegutsemise hoolsuskohustus. Selle järgi eeldan, et suursaadik poolthäält täna ei anna.

Aga kui ta annab, mis te siis teete? Lepib Isamaa erakonnas lihtsalt sellega?

Meil on olukord, kus Eesti esindajaid Marrakechis kohal ei olnud. Küsimus selle leppe saatuses ja siduvuses, siis selle kohta on kõlanud vastaka sisuga argumente. Aga kindlasti arvestades selle leppe tähendust, teeme Isamaa erakonnas kõik selleks, et Eesti ei oleks selle leppega rahvusvahelise õiguse kontekstis seotud. Me kaalume kõiki edasisi tegevusvariante, kuidas seda saavutada.

Mis need variandid on?

Need on sellised, et nad peavad aitama meie positsiooni kaitsta ja tugevdada. Praegu on olukord, kus valitsus ei ole mandaati andnud, välisminister on andnud oma suunise. Kutsun välisministrit üles mitte andma suunist suursaadikule selle leppe poolt hääletada.

Seega väga mingeid õiguslikke käike siiski ei ole teil? Kohtusse pole midagi anda.

Õiguslikke käike on alati. Neid on olemas riikidel ka rahvusvaheliste suhete õiguses. Aga kindlasti me analüüsime ka neid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles