Uuring: muukeelsete elanike suhtumine NATO-sse on muutunud positiivsemaks (14)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NATO lipp
NATO lipp Foto: GEORGES GOBET / AFP

Eesti elanike suhtumine Eesti kuulumisse NATO-sse on endiselt positiivne ning toetus NATO-sse kuulumisele on kasvanud ka mitteeestlaste seas.

Kaitseministeeriumi tellitud uuringu kohaselt peavad Eesti elanikud Eesti riigi peamiseks julgeolekutagatiseks jätkuvalt NATO-sse kuulumist. Nii nimetas 57 protsenti seda ühena kolmest olulisemast tegurist. Esmakordselt vastusevariantide seas olnud elanike kaitsetahe tõusis olulisuselt teiseks julgeolekugarantiiks 39 protsendiga. Kolmandal kohal on 29 protsendiga Eesti iseseisva kaitsevõime arendamine.

Suhtumine Eesti kuulumisse NATO-sse püsib positiivsena: seda pooldab 76 protsenti elanikkonnast, mida on viie protsendipunkti võrra rohkem kui märtsis. Eestlastest pooldab NATO-sse kuulumist 91 protsenti, muust rahvusest vastajatest 44 protsenti.

Võrreldes märtsiga on toetus NATOle mitteeestlase seas kasvanud 12 protsendipunkti võrra.

53 protsenti küsitletuist leidis, et NATO osutaks konflikti puhkedes Eestile otsest sõjalist abi ning 42 protsenti arvas, et NATO liikmeks olek hoiab sõjalise rünnaku võimaluse Eesti vastu hoopis ära.

Seda, et NATO riigid piirduksid vaid poliitilise ja diplomaatilise toetusega, leidis 18 protsenti küsitletuist ning seda, et Eestil pole NATO poolt mingit abi loota arvas 9 protsenti.

Kindlustundele NATO toetuse osas aitavad kaasa alliansi poolt tehtud reaalsed sammud Eesti turvalisuse tagamisel, mida elanikkond valdavalt toetab. 68 protsenti küsitletutest leiab, et NATO on Eesti julgeoleku tagamiseks piisavalt teinud ja 72 protsenti elanikkonnast toetab NATO liitlasvägede kohalolekut Eestis.

Viimast toetas 89 protsenti eestlastest, kuid vaid 37 protsenti mitte-eestlastest. 

Küsimusele, kas Eestisse paigutatud NATO lahingugrupi sõdurid muudavad riigi üldiselt turvalisemaks või pigem vähem turvaliseks või ei mõjuta nad turvalisust kummaski suunas, andis 77 protsenti eestlastest vastuseks, et NATO lahingugrupp on muutnud Eesti turvalisemaks.

Muust rahvusest vastajatest ei näe 40 protsenti NATO kohaolekus Eesti turvalisusele mõju, suuremat turvalisust tajub 29 protsenti.

Küsitluse viis 4.-23. oktoobrini kaitseministeeriumi tellimusel läbi Turu-uuringute AS.

Kommentaarid (14)
Copy
Tagasi üles