VIDEO Teadlased: isegi nutiajastul võib meid tabada hiidsisalike saatus (1)

Teadlased hoiatasid, et kuigi elame tehnika- ja nutiajastul ning jälgime kahtlasi ja ohtlikke kosmilisi objekte, kaasa arvatud asteroide, ei saa lõplikult välistada, et nende teed meie planeedi omaga ei ristu ning meie planeeti ja meid, inimkonda ei hävita, teatab msn.com.

«Meil tuleks olla valmis, et meid võib tabada hiidsisalike saatus. Kui nüüd peaks asteroid või mõni teine suuremõõduline kosmiline objekt Maaga kokku põrkama, siis hävitab see infrastruktuurid, linnad ja epitsentris kogu elu. Oletatavalt jääb mingi osa inimesi ellu, nemad peavad hakkama kõike taasrajama. On olemas filme, kus sellist olukorda kujutatakse, kuid tegelikkus võib olla märgatavalt karmim,» laususid asjatundjad.

USA kosmoseagentuuri NASA Maa lähedaste objektide vaatluskeskuse teatel jälgivad nad rohkem kui 18 000 võimalikku «paharetti», mille laius ulatub paarist meetrist kuni kuni sadade kilomeetriteni.

Meteoorkehad, mis on väiksemad kui 30 meetrit, tavaliselt plahvatavad meie planeedi atmosfääris. Just nii juhtus 2013. aastal Venemaal Tšeljabinski kohal. Siis küll läksid mitmetel hoonetel klaasid katki ja maa rappus, kuid suurt kraatrit ei tekkinud. Kannatada sai ligi 500 inimest, enamik katki läinud klaasi tõttu.

Kui ikkagi mõni kosmiline objekt kukub meie planeedil, kui palju kahju see tekitab?

Teadlaste sõnul sõltub kahju ulatus kosmilise külalise suurusest, liikumise kiirusest ja kokkupõrke tugevusest.

«Meil tuleb olla valmis, et meie planeedi tee ristub mõne väga ohtliku asteroidiga. Kahju ei tekita ainult suured kehad, ka väiksem asteroid võib liikuda väga suure kiirusega, näiteks üle 70 000 kilomeetri tunnis. Tuleb arvestada, millise nurga alt keha meie atmosfääri siseneb, kui suur ta on ja kuhu ta kukub. Mida kiiremini asteroid liigub, seda tugevam on kokkupõrkejõud ja seda suurem kraater tekib. Kindlasti muudab see sündmus kliimat ja maastikku,» teatasid astronoomid.

Nad lisasid, et kosmiliste objektide puhul mängib rolli ka nende koostis. Metallasteroidid on vastupidavad ja ka väikesed metallasteroidid võivad jõuda Maale. Samas süsinikurikkad objektid lagunevad tavaliselt atmosfääris. Kivise koostisega objektid jäävad nende kahe vahele, kord lagunevad, teinekord mitte. Kuid ka osadeks lagunenud objektid, mis liigitatakse kosmilise prügi alla, võivad ohtlikud olla.

«Rohkem kui 70 protsenti meie planeedist on ookean. Kui asteroid peaks maanduma vette, siis on see inimeste jaoks kindlasti ohutum kui maale tihedalt asustatud piirkonda kukkumine. Vette kukkudes võib siiski tekkida tsunami, mis ohustab rannaäärseid alasid ja seal elavaid inimesi. Probleemiks on ka see, et kui kokkupõrkekraater on merepõhjas, siis paiskub veest välja suures koguses merepõhja, eelkõige liiva ja muda, mis võivad katta hooned ja teised objektid mitme meetri paksuse kihiga. Kokkupõrkes tekkinud osad jõuavad atmosfääris kilomeetrite kõrgusele. Need kuumad osad kukuvad tagasi maapinnale, süüdates selle,» lisasid kosmiliste objektide uurijad.

Teadlaste sõnul ei taha nad paanikat külvata, kuid igaks juhuks tuleb inimkonnal tapvatakse kosmilisteks külalisteks valmis olla.

«Meie planeet on osa nii meie päikesesüsteemist, galaktikast kui universumist, alludes selle seadustele. Seega ei saa midagi välistada,» lisasid asjatundjad. 

Dinosaurused (ka hiidsisalikud, ürgsisalikud) olid roomajad, kes elasid Maal Triiase ajastust kuni Kriidiajastu lõpuni. Kõige suuremad maismaal elanud loomad on tõenäoliselt kuulunud dinosauruste hulka.

Teadlased arvavad, et dinosauruste domineerimisperiood algas umbes 230 miljonit aastat tagasi ning väljasuremine käivitus umbes 65 miljonit aastat tagasi, mil Maad tabas asteroid. See kosmiline keha tekitas midagi tuumatalve taolist, millele hiidsisalikud vastu ei pidanud, küll aga jäid ellu väiksemad loomad, kellel oli võimalus end karmis keskkonnas peita.

Asteroid ehk väikeplaneet ehk planetoid on väike planeedisarnane taevakeha, mis tiirleb Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese.

Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Nende koguarv arvatakse ulatuvat miljonitesse.