Kolumn: traditsioonilised lahendused

Piret Saul-Gorodilov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Piret Saul-Gorodilov.
Piret Saul-Gorodilov. Foto: Eero Vabamägi

Traditsioonidest kipume rõhutatult rääkima just enne pühi. Kõige mastaapsemad pühad jäävad loomulikult aasta lõppu. Kas saab traditsiooniks nimetada igal jõulukuul filmi “Üksinda kodus” või “Visa hing” näitamist-vaatamist?

Arvatavasti mitte, sest traditsioon peaks kätkema põlvkonnalt järgmisele harjumuste edasi andmist. Pigem võiks neid filme nimetada viimaste aastate jõulukuu kohustusliku programmi osadeks.

Tundub, et üksinda kodus hakkama saava Kevini lugu on hakanud lammutama ka meie jõulutraditsioone. Aina enam kuulen Kevini perele iseloomulikku suhtumist: “Sel aastal sõidame kodust ära.” Miks mitte! Parim aeg reisimiseks. Lastel koolivaheaeg, vanematel suvegraafikust välja jäänud puhkuseosa alles. Eks inimene püüdleb ikka soojuse ja valguse poole, eriti kui sellega kaasneb pääsemine jõuluhulluse kütkest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles