President ootab «ekslike kodanike» probleemile sisulist lahendust

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei- ja piirivalveameti hinnangul eksituse tõttu Eesti passi omanikuks saanud Alli Rutto koos abikaasaga.
Politsei- ja piirivalveameti hinnangul eksituse tõttu Eesti passi omanikuks saanud Alli Rutto koos abikaasaga. Foto: Birgit Püve

President Kersti Kaljulaid kutsus täna siseminister Katri Raiki presidendi kantseleisse ja andis teada, et ootab Alli Rutto ja teiste niinimetatud «ekslike kodanike» probleemile sisulist lahendust.

«Alli Rutto saab tänase päeva jooksul lõpuks kätte oma Eesti passi ning järgmised kaks aastat ei pea ta Eestisse sõitmise pärast vähemalt sel põhjusel enam muretsema. Aga olemuslikult on see probleem jätkuvalt lahenduseta,» teatas Kaljulaid.

Presidendi sõnul ei tohi inimesed tunnistanud sünnijärgseteks kodanikeks tunnistanud Eesti riik menetluspraktikat muutes või enda varasemas tegevuses möödalaskmisi leides öelda, et need inimesed meile enam ei passi.

«Need on meie inimesed. Nad ei ole «ekslikud kodanikud», vaid ekslik saab antud juhul olla vaid riigipoolne suhtumine. Ootan politseilt, siseministeeriumilt ja poliitikutelt sellele probleemile ka sisulist lahendust,» ütles riigipea.

Politsei- ja piirivalveamet teatas esmaspäeval, et väljastab Abhaasias elavale eestlannale Alli Ruttole siiski passi.

Proua Rutto saab uue Eesti kodaniku passi kindlaks tähtajaks ehk kaheks aastaks. Samamoodi on tähtajalisele passile alust kõigil neil, kes said Eesti passi ajavahemikus 2003-2015, kuid kellele on nüüd öeldud, et nad tunnistati sünnijärgseteks kodanikeks ekslikult. PPA menetluses on praegu paarkümmend Alli Ruttoga sarnast juhtumit. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles