Euroopa Keskpank langetas ebakindlusele viidates kasvuprognoosi

Tuleva aasta kasvuprognoos langetati 1,9 protsendilt 1,8 protsendile. 2020. aastaks prognoositakse kasvuks endiselt 1,7 protsenti ja 2021. aastal peaks kasv aeglustuma 1,5 protsendile, ütles keskpanga president Mario Draghi neljapäeval.

Inflatsioon peaks sel aastal aeglustuma 1,6 protsendile, enne kiirenemist 1,8 protsendini 2021. aastal. 2020. aasta inflatsiooniväljavaade jäeti 1,7 protsendi juurde.

Draghi ütles ECB nõukogu istungi järgsel pressikonverentsil ka, et euroala majanduse riskid on endiselt tasakaalustatud, kuid muutumas pigem negatiivseteks, tulenevalt majanduslikust- ja poliitilisest ebakindlusest Euroopa Liidus ja mujal maailmas.

«Riskide tasakaal liigub allapoole tulenevalt jätkuvast ebakindlusest, mis on seotud geopoliitika, protektsionismi ohu, arenevate turgude haavatavuse ja finantsturgude volatiilsusega,» lisas ta.

Euroopa Keskpanga nõukogu otsustas täna toimunud istungil, et lõpetab massiivse võlakirjaostude programmi detsembris, kuid jätkab programmi raames ostetud võlakirjade reinvesteerimist täies mahus vähemalt niikaua, kui keskpank hakkab baasintresse tõstma või niikaua kui on vajalik likviidsuse hoidmiseks.

Keskpanga nõukogu sõnul ei plaanita baasintresse tõsta enne järgmise aasta suve.

Euroopa Keskpanga varaostude programm ehk sisuliselt rahatrükk, kestis peaaegu neli aastat ning selle maht on kokku 2,6 triljonit eurot.

Eesti Pank on novembri lõpu seisuga programmi käigus ostnud 5,688 miljardit eurot ning kui lisada siia veel 34 miljonit eurot, mida meie keskpank on ostnud, peaks võlakirjaostude lõplikuks mahuks tulema 5,722 miljardit eurot.

Osa soetatud võlakirjadest on juba amortiseerunud, arvestades et aasta lõpul amortiseeritakse veel, siis peaks aasta lõpus olema programmi käigus olevate võlakirjade saldo 5,567 miljardit eurot.