Hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine püsib stabiilsena
14. detsember 2018, 08:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
49. nädalal (3.-09.12. 2018) pöördus ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 3242 inimest, neist 48 protsenti olid lapsed. Haigestumuse intensiivsus ei ületa hooajale iseloomulikke näitajaid. Haigestunute arvu osas maakondades suuri erinevusi ei ole.
Registreeritud gripijuhtude arv püsib stabiilsena, kuid laboratoorselt kinnitatud gripijuhtude registreerimine on muutunud nüüd iganädalaseks. Laboratoorselt on kinnitatud üheksa A gripiviirust.
Hooaja algusest on alatüpeeritud 4 A-gripiviirust, nendest kolme puhul on olnud tegemist A gripiviirusega A(H1N1)pdm09, üks oli A(H3N2).
Grippi haigestumuse intensiivsust hinnatakse madalaks ja gripi levikut piiratuks.
Etioloogilist struktuuri järgides saame öelda, et 76 protsenti kõikidest laboratoorselt kinnitatud proovidest olid viirusliku etioloogiaga, ülejäänud olid bakteriaalse päritoluga.
Gripitaoliste haiguste tekitajaks on endiselt rino- ning paragripiviirused. Enim haigestuvad jätkuvalt kuni 5-aastased lapsed.
Haigestumine Euroopa regioonis
Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel oli grippi haigestumise intensiivsus madal Euroopa regiooni kõikides riikides. Püsivat gripiviiruse levikut ei täheldata üheski riigis, kuid üksikuid gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeritakse pea kõikjal.
Viirused, mis on siiani riikide poolt geneetilised määratud ja mille kohta on edastatud informatsioon WHO-le, vastavad selle aasta vaktsiini tüvedele.