Maakondade majanduspanus elaniku kohta ühtlustub

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vahe Tallinna ja Harjumaa ning muu Eesti vahel väheneb.
Vahe Tallinna ja Harjumaa ning muu Eesti vahel väheneb. Foto: Toomas Huik / Postimees

Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kogulisandväärtusest 64 protsenti loodi 2017. aastal Harjumaal, kuid samas on maakondlikud erinevused SKP-s elaniku kohta vähenemas.

Mullu oli Eesti SKP jooksevhindades 24 miljardit eurot. Harjumaa panus sellesse oli 15 miljardit eurot, millest omakorda 13 miljardit eurot tuli Tallinnast, teatas statistikaamet.

Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osatähtsus Eesti SKP-s olid vastavalt 11 ja 6 protsenti. Väikseima osatähtsusega olid 2017. aastal Hiiumaa ja Põlvamaa, kumbki moodustas vähem kui protsendi Eesti SKP-st.

2017. aastal toodeti kogu Eesti lisandväärtusest üle 70 protsendi teeninduses. Eelkõige Tallinna ja Tartu linna mõjul oli teenindusel kõige suurem osatähtsus Harjumaal 76 protsendiga ning Tartumaal 70 protsendiga. Vastupidiselt varasemale trendile võis kõigis maakondades peale Läänemaa täheldada mõningast teenindussektori osatähtsuse vähenemist. Kõige kiirem oli sektori osatähtsuse vähenemine Põlvamaal, Järvamaal ja Jõgevamaal.

Tööstus- ja ehitussektor moodustas 2017. aastal 28 protsenti Eesti lisandväärtusest. Teenindussektori osatähtsuse vähenemise tõttu on tööstus- ja ehitussektori osatähtsus mitme maakonna lisandväärtuses viimase aasta jooksul vähesel määral kasvanud.

Suurim on sektori osatähtsus maakondlikus lisandväärtuses Ida-Virumaal 51 protsendiga, väikseim Harjumaal 23, Põlvamaal 26 ja Tartumaal 27 protsendiga. Kui Harjumaal ja Tartumaal on sektori osatähtsus lisandväärtuses väike suure teenindussektori tõttu, siis Põlvamaal on suur osatähtsus põllumajandussektoril.

Põllumajandussektor moodustas 2017. aastal 3 protsenti Eesti lisandväärtusest. Suurim osatähtsus oli sektoril Jõgeva maakonnas 18 protsendiga. Osatähtsuse poolest järgnevad Viljandimaa 16 ja Põlvamaa 13 protsendiga. Kui üldjuhul on sektori osatähtsus maakondlikes lisandväärtustes olnud langustrendis, siis pärast nõrka 2016. aastat võis 2017. aastal märgata mõningast osatähtsuse kasvu. Enim mõjutas see maakondi, kus sektori osatähtsus on märkimisväärsem.

2017. aastal oli SKP elaniku kohta 17 943 eurot, mis on 1464 eurot rohkem kui aasta varem. Suurim oli SKP elaniku kohta Harju maakonnas, kus see on 144 Eesti keskmisest. Järgnesid Tartu ja Saare maakond, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 92 ja 69 protsenti Eesti keskmisest. Väikseim oli SKP elaniku kohta Põlva maakonnas, seda 42 protsenti Eesti keskmisest.

Mitmes maakonnas võib viimastel aastatel märgata SKP elaniku kohta lähenemist Eesti keskmisele. Eelkõige paistavad selles osas silma Läänemaa, Saaremaa ja Valgamaa. Samuti on vähenemas vahe Harjumaa ja Eesti keskmise vahel, ehk ülejäänud Eesti SKP elaniku kohta on lähenemas Harjumaale.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles