Päästeamet võtab tähelepanu alla hapra jääga siseveekogud
7. detsember 2018, 17:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästeamet võttis alates tänasest, 7. detsembrist suurema tähelepanu alla siseveekogud, et haprale jääle läinud inimesi hoiatada ja kaldale kutsuda.
Vahepeal valitsenud miinuskraadid on siseveekogudele tekitanud jääkihi, mis on aga veel õhuke ega kanna. Sulailm muutis alles jäänud jää veelgi ohtlikumaks. Nii on juhtunud ka õnnetusi, kus inimesed on siiski oma elu ohtu seades õhukesele jääle läinud ning sellest läbi vajunud.
Sel nädalavahetusel patrullivad päästjad veekogude ääres, et hoiatada inimesi nõrga jää ohtude eest ning ennetada õnnetusi, edastas Lõuna päästekeskus.
«Nõrgal jääl juhtub inimestega õnnetusi igal aastal. Tihti just kalameestega, kes arvavad, et kogemustest tulenevalt ei juhtu nendega midagi, ning lastega, kes mängulustis unustavad lihtsad õpetussõnad. Tegelikult pole ühtegi head põhjust, miks inimene üldse nõrgale jääle minema peaks,» rääkis päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala.
Jääle tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt kümme sentimeetrit. Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt kümme minutit, laps kaotab teadvuse veelgi varem.
Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibides. Samuti palub amet lapsevanematel rääkida kodus hapra jääga seotud riskidest ning hoida lastel silm peal.