Paljassaare varjupaika mustas pahatahtlik töötaja

Tallinna linnavalitsus eesotsas abilinnapea Züleyxa Izmailovaga kinnitas, et juba järgmise päeva hommikul kontrollis Tallinna Keskkonnaamet koostöös Veterinaar- ja Toiduametiga Paljassaares asuvat varjupaika ning rikkumisi ei tuvastanud. Sotsiaalmeediasse paisatud informatsioon osutus valeks ja postituse näol oli tegemist varjupaiga endise töötaja pahatahtlikkusega.

2015. aastal, kui Tallinna linnal kehtis leping hulkuvate loomade püüdmise ja hoidmiseks  MTÜ-ga Loomade Hoiupaik, mida juhib tänaseni Larissa Kozõreva, püüti Tallinna linnast kokku 2229 kassi, koju läks 479 kassi, suri või eutaneeriti 1821 looma. Toona ei tekitanud küsimusi ainult väga suur püütud loomade arv vaid ka pidevad kaebused Loomade Hoiupaiga aadressil ja Larissa Kozõreva soovimatus teha koostööd hukkunud loomade arvu vähendamiseks. Uueks koostööpartneriks võeti Paljassaare varjupaik.

Varjupaikade MTÜ on aadressil Paljassaare tee 85 loomade püüdmise ja hoidmisega tegelenud alates 1. juulist 2016 ja selle ajaga on püütud kokku 2085 kassi. Surnud või eutaneeritud on Tallinna Loomade varjupaigas terve tegutsemisaja, 2,5 aasta, jooksul 637 kassi. Käesoleval aastal on Tallinna linnast püütud 728 kassi, koju on saanud 368 kassi, ehk siis veidi enam kui pooled. Terve tegutsemisaja jooksul, alates 2016 juulikuust on Tallinna Loomade varjupaigast läinud koju 1034 kassi, lisaks veel aidatud koerad ja pisiloomad.

Züleyxa Izmailova: loomaomanikud vastutavad varjupaika sattunud loomade eest

«Varjupaik ei ole «õnnelik koht», asutus, kuhu lemmikud peaksid sattuma,» kommenteerib abilinnapea Züleyxa Izmailova.  «Parem oleks, kui varjupaiga ainus töö oleks jooksu saanud lemmikute tagastamine omanikele. Kõigil loomadel oleksid kiibid, kõik kiibid registreeritud ja omanikud toredad inimesed, kes lemmikut juba otsivad, tema pärast muretsevad ja tagasi koju ootavad.

Kahjuks me sellises maailmas ei ela. Meie ümber on inimesed, kes lasevad oma loomi hulkuma, kes toodavad juurde loomalapsi ja need siis hülgavad. On inimesi, kes looma soovivadki vaid ajani, mil ta kasvab suureks, neid, kes loomast loobuvad, kuna uus diivan ja looma kasukas ei harmoneeru enam ning inimesi, kes loomi väärkohtlevad.

Kõigi nende loomadega aga tegelevad varjupaigad iga päev. Kõik saabunud loomad on esiti hirmunud ja stressis, keegi neist ei mõista, miks nad ei ole enam turvalises keskkonnas. Ka parima tahtmise juures liiguvad varjupaigas haigused, täpselt nagu inimeste seas levivad pisikud kõige paremini seal, kus on korraga palju inimesi. Varjupaik on tagajärg ja meie, loomaomanikud, vastutame varjupaika sattunud loomade eest.

Looma võttes on meie ülesanne tagada, et ta oleks kiibistatud, kiip registreeritud ja loom ei saaks omapäi uitama minna. Varjupaik peab hoolitsema, et lemmikul oleksid vajalikud vaktsiinid tehtud ning vajadusel oleks tagatud veterinaarravi. Pole ka mingit põhjust, miks kodused lemmikud peaksid paljunema – meil on hulkuvaid loomi piisavalt, kes uut võimalust vajavad. Hoolitsege eelkõige enda ja oma lähedaste lemmikute eest. Sellega saate ka kaasa aidata, et varjupaikades oleks vähem loomi.

Kutsun üles inimesi varjupaigas panustama vabatahtlikuna. Seni, kuni meil ei ole ideaalset maailma, peame keskenduma sellele, mida meie ise praegu saame teha, et varjupaikades olevad loomad tunneksid end paremini. Kõik loomad vajavad igapäevaselt tegelemist, varjupaikades olevad lemmikud ehk isegi rohkem, kui kodudes olevad loomad. Koerad soovivad jalutada iga ilmaga, ka siis kui vihma sajab ja on tööpäev. Aremad kassid vajavad inimesega suhtlemist, et õppida neid jälle usaldama. Lisaks on alati puudust abikätest, kes niidaks muru, lükkaks lund või aitaks sorteerida laos olevat kaupa. Tööpuudust varjupaikades ei eksisteeri. Selle asemel, et sotsiaalmeediat lakkamatult kerida, teeme midagi päriselt ära!»