Päevakäpp: kolm pikka aastat — Säde koduootus on kestnud ebaausalt kaua

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pesaleidja

Üle kolme aasta on Säde pidanud elama kassitoas ja ootama, et ehk astub sinna kunagi inimene, kelle silmad lähevad põlema just Sädet nähes. Et tuleks ometi keegi, kes vaataks talle otsa ja ütleks: «Sina oledki minu kiisu!»

Aga ei kedagi.. Ei ühtki ankeeti ega huvilist üle kolme aasta.. Kas kassituba ongi Säde saatus ja edasine elupaik?  Säde on oma elus palju läbi elanud. Elanud pikalt tänaval, olnud tiine (teadaolevalt ühe korra, ent tänaval ilmselt korduvalt) ja saatnud oma pojad ilusti ja vapralt uutesse kodudesse. Kolinud hoiukodust kassituppa ning elanud seal aastaid. 

Nüüd aga on Sädest saanud täiesti paitatav kass, kes enam teise toaotsa inimese lähenedes ei põgene ja kes käpaga enam ei viruta. Sädel hakkab tekkima usk ja usaldus inimestesse ja seda näha on nii meeletult tore! Vabatahtlikud loodavad, et uue kodu ootamine seda usaldust enam ära nullida ei suuda.

Säde on umbkaudu nelja-aastane kiisupreili, kes on vaktsineeritud, steriliseeritud, kiibistatud, saanud korrapäraselt siseparasiiditõrjeid. Koju kaasa võtaks ta pisikese kinkepaki Royal Caninilt, et kolimine pisut valutumalt läheks.

Säde on leitav Pesaleidja kodulehelt ja kui ta suutis su südame veidigi sulatada ning sa soovid tulla teda lihtsalt vaatamagi, täida Pesaleidja kassivõtja küsimustik ja sinuga võetakse ühendust.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles