Eestlane õpetab keenialasi kartuleid kasvatama (3)

Rosenberg oli keenialasi kartulikasvatamise usku keeramas teist korda. Mullu käis ta arengukoostöö organisatsiooni MTÜ Mondo abiga Keenias uurimas, kas kartulikasvatusest võiks saada abi sealse toidupuuduse leevendamiseks. Mondo inimesed olid võtnud ühendust Keenia põllumajanduse ja karjakasvatuse uurimiskeskusega ning sealsed töötajad soovisid saada õpetust kartuli meristeemmeetodil tervendamise ja pistikutega paljundamise kohta.

Paraku oli tänavu teaduskeskuse inimeste huvi juba raugenud, küll aga olid õhevil asja juures külaelanikud. Rosenberg seletab, et Shianda külas on aastaid tegutsemas Mondo Eesti vabatahtlikud, kelle üks soov on õpetada kohalikke endale ise süüa kasvatama.

„Sealsete inimeste toidupuudus on teada,” nendib Rosenberg. „Meil siin Eestis võib toitu olla küllaga, kuid otseselt toiduga me neid siiski aidata ei saa, sest keeruline logistika seaks piirid. Nii tunduski kõige parem aidata neid oma teadmistega. Koos jõudsime mõttele, et inimesed võiksid ise oma aiamaal kartuleid kasvatada.”

Tänavu rahastas QUIN-Estonia (Põhjamaade innovaatiliste naiste ühendus) projekti Eesti välisministeerium.

Külas, kus Rosenberg viibis, ei teatud kartulist suurt midagi, küll aga tunnevad nad bataati ehk maguskartulit ja on kuulnud jutte Iiri kartulist. Kunagi olid iirlased seal teinud oma projekti kartuli tutvustamiseks, aga ilmselgelt need teadmised toona väga laialt ei levinud.

Siiski kasvatatakse kartuleid eemal mägedes. Paraku on kohalikud teed meie mõistes olematud ja seega oleks ülimalt keeruline kartuleid mägedest alla küllasse tuua. „Kartul on nende jaoks väga kallis, maksab euro kuni kaks kilo, see on liiga kallis, sest kellel seal üldse tööd on, saab ehk kuus 200 euro ümber palka,” seletab Rosenberg.

Shianda külas polnud võimalik kartuliseemet leida ja isegi kui seda pakutaks müüa, ei jõuaks külarahvas osta. Seetõttu pakkus Rosenberg välja mõtte kartuleid pistikutest kasvatada.

Nüüd ei jäänud muud üle, kui sõideti üles mägedesse kartulivarsi hankima. Vartest võetud pistikud torgati all külas mulda kasvama. Rosenberg usub, et kartulid lähevad seal ilusti kasvama. Külla jäi inimene, kes hoolitseb taimede eest ja saadab Eestisse infot nende kasvamise kohta.

Saak peaks valmis olema umbes kahe kuu pärast. „Ega me päris täpselt tea sedagi, mis sordiga tegu, lihtsalt võtsime need põllult,” sõnab Rosenberg.

Kuna Keenias talve ei ole, saaks seal kartuleid kasvatada aasta ringi, kuid agrotehnika on seal hoopis muu, kui meie oleme harjunud nägema. Ainukese põllutöövahendina on külas kasutusel ümara servaga kõblas. „Traktoritest ei hakka rääkimagi. Isegi teadusasutuse suures farmis, kus mullu käisin, ei hakanud mulle ükski traktor silma,” meenutab Rosenberg.

Kui tavalist kartulit teatakse Keenias veel vähe, siis maguskartul on üks põhilisi toidutaimi. Lisaks kasutatakse söögivalmistamisel palju erilisi banaane ja maniokki. Külalistele pakutakse jamsijuurt, mis on kohalikele igapäevatoiduks kallis. Turul hakkas silma palju rohelisi lehtköögivilju ning magusaks pakutakse papaiat, kirjeldab Rosenberg nähtut.

Kuna küla majades pole elektrit, on inimesteni jõudnud vähe teadmisi muust maailmast. Kui Rosenberg näitas pilte oma kodust, tekitasid need palju elevust. „Küll nad ahhetasid ja ohhetasid meie liiliaid ja tageetesid nähes,” muheleb naine.

Tulevikust rääkides pakub Rosenberg, et keenialasi võiks õpetada ka teisi üheaastaseid köögivilju kasvatama, näiteks porgandeid. „Muld tundub olevat viljakas ja kive pole, porgandikasvatuseks igati sobiv,” märgib ta.

„Väga põnev kogemus,” ütleb Rosenberg ja lisab, et teistestki Aafrika riikidest on märku antud, et ollakse huvitatud kartulikasvatusest. 

Õpetame veel piimatootmist

Britta Tarvis, välisministeeriumi meedianõunik:

„Välisministeerium toetas projekti „Kartuli pistik-paljundamise ja istikutest kasvatamise tehnoloogia katsetamine Keenias” 12 907 euroga. Toetuse saajaks on MTÜ Quin-Estonia.

Suur osa Eesti arengukoostöö projektidest keskendub sellele, et tutvustada arengumaades tõhusaid tehnoloogiaid ning parendada toimetulekut ja jätkusuutlikkust neis riikides kohapeal. Antud projekt on koostöö väga hea näide. Eestis väljatöötatud kartuli paljundamise tehnoloogia võimaldab väga kiiresti ja tõhusalt suurendada mugulkultuuride saagikust. Eesti riigi arenguabi mõju saaks kartuli kiirpaljundamise tehnoloogiaga oluliselt suurendada.

Projekt on selles mõttes eriline, et on esimene põllumajandusele keskenduv vabatahtliku lähetamise projekt, mida välisministeerium toetab. Küll aga on põllumajanduse arengu toetamine arengukoostöö sihtriikides osa meie arengukoostöö prioriteetvaldkondadest, eelkõige Moldovas ja Gruusias.

Viimastel aastatel oleme näiteks toetanud projekte Gruusias ja Moldovas, kus tutvustati toiduohutuse nõudeid ja põhimõtteid kohaliku piima- ja juustutööstuse edendamiseks. Samuti on hea näide 2018. aasta projekt Gruusias, et tõsta lüpsilehmade tootlikkust. 2017. aastal toetasime ka MTÜ Peipsi Koostöö Keskuse sotsiaalse ettevõtluse projekti Kahhethis Gruusias, mis keskendus uuele orgaaniliste marjamahlade arendamisele, et anda tööd üheksale kogukonnaliikmele.”