Ootamatu inimmõju: see Lähis-Ida pealinn vajub aastaga kuni 25 sentimeetrit

Teherani teatud piirkondades toimuv maapinna vajumine on teada juba aastaid. Värsked satelliidiandmed näitavad aga esmakordselt probleemi ulatust ning tulemused on jahmatavad – mõnes piirkonnas on vajumise kiiruseks koguni 25 sentimeetrit aastas. Võrdluseks – Loode-Eesti maakerke kiiruseks hinnatakse vaid 2,8-3,2 mm aastas.

Kui meie maakerke põhjuseks peetakse jääaja järgse rõhu langemise mõju, siis Teherani vajumise taga on tõenäoselt hoopis inimtegevus. Nimelt seostatakse seda maa-aluse põlispõhjavee ulatusliku ammutamise tagajärjeks – mida enam vett välja pumbatakse, seda rohkem peamiselt pehmetest setetest koosnev pinnas ka vajub. Samasugune protsess on teada mitmetes maailma suurlinnades, näiteks Mexico Citys, kus see võib toimuda koguni kiirusega 38 sentimeetrit aastas. Teatud USA California osariigi piirkondades võib vajumine toimuda koguni kuni 60 sentimeetrit aastas.

Mõistagi on tegemist suure probleemiga, kuna vajumiskiiruses on eri piirkondades erinevusi, mis võivad kaasa tuua näiteks teede purunemist ja muid majanduskahjusid. Eraldi ohumärgiks peetakse tõsiasja, et üks suurem vajumiskese läheneb hetkel linna teenindavale Imaam Khomeynī lennujaamale. Kokku puudutab probleem hinnanguliselt 10 protsenti linnast. Nendes piirkondades võib vajumine kahjustada teid ja ehitisi nii tõsiselt, et need tuleb lihtsalt ära lammutada.

Lisaks on linna ümbrusesse tekkinud ka kuni mitme meetri sügavused pinnaselõhed, mis kipuvad vett maapinnast eemale juhtima ja sellega põhjustama kõrbestumist.

Uuring ilmus ajakirjas Remote Sensing of Environment.