Tartu kasvama hakanud rahvaarv väheneb jaanuaris järsult
18. november 2018, 19:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/18/11584836t1hed16.jpg)
Tartu elanike arv on rahvastikuregistri andmeil jõudnud 99 803 inimeseni, ning see tähendab, et veel 197 ja Tartu on jälle ametlikult saja tuhande elanikuga omavalitsus. Kuid seadusemuudatus tõotab jaanuaris Tartu hingekirjast maha võtta 2500 inimest.
Eelmise aasta lõpust on juurde tiksunud üle neljasaja inimese, siis läks kirja arv 99 401. Kevadine tipp oli volbri paiku, mai alguses oli registris 99 665 tartlast. Suvel tuli langus ja uus tõus septembris.
Tartu linnavalitsuse rahvastikutoimingute juht Viivi Maremäe ütles, et kasvu on keeruline selgitada, sest ametnikud ei küsi, miks inimene end tartlaseks registreerib, aga üks mõjur näib olevat hoogustunud elamuehitus. «Näha on, et uutesse elamutesse on palju registreeritud. Riia tänava nurga peal ja Kristalli tänaval on lihtsalt uued kortermajad,» lausus Maremäe.
Samas, ka loomulik iive on positiivne. Tartus on kümne kuuga sündinud 999 last, surnud on 825 inimest – seega kasv 174 inimest.
Muidugi ei saa maha salata, et Tartu pürgimust saada uuesti saja tuhande elanikuga omavalitsuseks turgutas Tähtvere valla linnaga liitmine, misläbi lisandus mullu kohalike valimiste järel Tartu hingekirja 2637 inimest.
Viimati küündis Tartu ametlik elanike arv üle saja tuhande 2005. aasta alguses, sama aasta lõpus oli näit juba 99 882.
Tähtvere vallata oleks selle aasta alguse näit olnud 96 764. Et Tartu nüüd 100 000 ette saab, ei ole Maremäe eriti veendunud. Pigem ennustab ta, et uuel aastal tuleb rehkendada miinus 2500. «Kõik me töö ja vaev …» ohkas ta. Ja see langus on ennustuse järgi samas suurusjärgus, kui oli kasv Tähtvere valla liitmisest.
Seepärast, et arvestusest lähevad maha kõik need, kelle elukoht on määratud omavalitsuse täpsusega. Jõustub rahvastikuregistri seaduse muudatus, et inimestel, kelle kohta ruumiomanik on teinud eluruumi aadressandmete kustutamise avalduse, sest nad ei ela seal ja neil puudub alus neid ruume kasutada, aadressid tagant üldse kustutatakse, kuna nad ei ole ühelegi omavalitsusele öelnud, kus nad elavad, selgitas Maremäe. Suur osa neist on ilmselt endised tudengid.
Linnapea Urmas Klaas ütles, et ametlik rahvaarv nii palju ei vähene, sest ametnikud püüavad ka inimestega ühendust võtta, et nad oma tegeliku elukoha registreeriksid. Kuid et langus üle tuhande inimese tuleb, pidas ka tema tõenäoliseks.