Euroopa Inimõiguste Kohus nõudis Venemaalt meeleavalduste lubamist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene opositsioonipoliitiku Aleksei Navalnõi korduvad kinnipidamised Venemaal olid poliitiliselt motiveeritud, teatas Euroopa Inimõiguste Kohus täna.
Navalnõi peeti 2012.-2014. aastal avalikel kogunemistel kinni seitse korda. Teda süüdistati kas avalike ürituste korraldamise menetluse rikkumises või politsei korralduse eiramises.
Kohus ütles kahele kinnipidamisele keskendudes, et nende tegelik siht oli suruda alla poliitilist pluralismi. Lisaks rikkusid need Navalnõi õigust vabadusele, kogunemisvabadusele ja õiglasele kohtumenetlusele.
Kohus andis Venemaale korralduse lubada rahumeelsed meeleavaldused ning maksta Navalnõile 63 000 eurot kompensatsiooni.
Otsuse langetas kohtu suurkoda, mistõttu on otsus lõplik ja siduv.
«See oli väga selge kohtuotsus,» ütles Navalnõi otsuse järel Strasbourgis. «Euroopa kohus tunnistas, et see oli poliitiliselt motiveeritud kinnipidamine ja tagakiusamine. See on väga oluline mitte vaid mulle, vaid ka teistele inimestele üle Venemaa, keda igapäevaselt kinni peetakse.»
2017. aasta veebruaris otsustas EIK, et Venemaa on rikkunud Navalnõi vabadusi ja õigust rahumeelsetele kogunemistele ja õiglasele kohtumenetlusele. Samas lükati tagasi süüdistus, et kinnipidamised olid poliitiliselt motiveeritud. Nii Navalnõi kui Venemaa ametivõimud vaidlustasid toonase otsuse.
Navalnõid on korduvalt vahistatud ka pärast 2012.-2014. aastate kinnipidamisi ja tema kõige hiljutisem vangistus lõppes oktoobris.
Navalnõi saabus Strasbourgi eile, pärast seda kui tal takistati teisipäeval Moskva lennujaamas riigist lahkumine, kuniks ta tasub tsiviilhagis nõutud 31 000 dollarit kahjutasu.