Hamiltoni aruanne hooajast: nägin Hockenheimis saatanat, kuid muutsin selle päikesepaisteks

Hamilton, kes iga päev palvetab, märkis pärast Vetteli katkestamisega lõppenud Saksamaa etappi, et tema palvetele vastati. «Seekord mõjutas see mind pisut rohkem kui tavaliselt.» Nüüd, kolm kuud hiljem selgitas ta, mida silmas pidas.

«Ma ei palveta võidu nimel. Ma ei palveta õnne nimel,» rääkis Hamilton. «Palun alati lihtsalt – pole tähtis, kas endamisi või teiste kuuldes – järgmist: «Tahan täna oma võimed täielikult välja mängida. Anna mulle võimalus oma võimed välja mängida. Tean, et suudan olla suurepärane, kuid üht-teist võib takistuseks saada ja siis pole see alati võimalik. Anna mulle lihtsalt vaba tee.»

Samuti oskas ta lõigata kasu Saksamaa publikust, kes talle vilet lasi. «Hockenheimis oli õhus nii palju negatiivsust. Mulle on see kui saatana nägemine. Lase mul särada ja see hämarus, see vilekoor ümber pöörata. Ehkki sadas vihma, paistis minu silmis kogu aeg päike,» selgitas Hamilton.

Pärast sõitu vallandusid taevaluugid ja Hockenheimi kohale jõudis paduvihm. «Minu silmis oli see piibellik. Teadsin ju, mida oma palves palusin... ja see polnud etteaimatav. Ma ei palunud sõidu lõppu vihma. See oli peaaegu... teate, kui palute mingit märki ja saategi selle?»

Singapuris etapi kvalifikatsioonis välja sõidetud imelist aega nimetas Hamilton pärast Instagramis «taevalikuks saadetiseks». «Ma ei taha öelda, et mingi kõrgem jõud asju kontrollis. Pidasin taevaliku all silmas eeskätt seda, et ma otsin alati täiuslikkust. Sellele ei jõua iial lähedale. Kuid mulle tundus, et nii lähedal pole ma täiuslikkusele kunagi olnud. See ring lihtsalt kulges. Võimas tunne. Minu silmis oli see üks mu elu paremaid ringe,» rääkis Hamilton.

Üks paremaid, ent mitte parim? «Mul on väga halb mälu ja kõik ringid ei püsi meeles,» naeris Hamilton seepeale. «Aga neist, mis meeles on – jah, see oli parim. Mis on taevas? Taevas on täiuslik koht ja sel ringil tundsin, et just seal ma olengi. Imelises kohas, imelise tundega, tasakaalus ja parim.»

Lisaks kirjeldas britt, et edukaks sõitmiseks on vaja kellamehhanismina töötavat võistkonda. «Minu töö on igast inimesest maksimum kätte saada. Sestap on tähtis teada, kuidas kõigile infot anda, kuidas kedagi mõista ja kuidas suhelda kõigiga siis, kui nädalalõpp on aia taha läinud. Kõigi toetamine ja hoidmine on olnud selle hooaja võtmesõnad,» rääkis ta. «Kui nemad pole õiges seisundis, ei saa ka mina endast kõike kätte. Sõitjaoskuste poolest on mul alati kõik olemas olnud, aga kui võistkonnast keegi libastub või eksib või midagi valesti teeb, ei suuda ma auto võimeid realiseerida. Seepärast ongi tegu ühise ettevõtmisega.»

Hamiltoni sõnul on väga tähtis õige mõtteviis. «Hetke tuleb tabada. Näiteks Budapestis sadas ning kerge olnuks taevasse vaadata ja mõelda: pagan, see teeb elu kõigile raskemaks. Sel juhul oleks klaas pooltühi. Mina võtan asja teisiti: «Suurepärane. See on minu võimalus. Kuivaga olid nad (Ferrarid – toim) kiiremad. Märjaga saan aga neile vastu, kui vaid ise mees olen.» Muidugi on vahe, kas vaid mõtled nii või ka teed. Ent selle nimel lähen tsooni – mõtlen eelnevalt läbi, kidas ring kokku panna. Mu peas on selle jaoks oma kohta,» kirjeldas Hamilton.

Britt märkis pärast tiitlivõitu, et hindab kõige kõrgemalt neid etappe – täpsemalt Ungarit ja Singapuri –, kus polnudki niivõrd oluline enda vaimuseisundit parandada, vaid Ferrari ja Vetteli oma kõigutada. «Ei, ma ei mõtle kunagi, et keegi on mul peos. Ma ei kasuta sellist mõtteviisi,» vastas Hamilton küsimusele, kas ta on kindel, et saab Vettelist igal hetkel jagu.

«Aga vaadake, kuidas näiteks Floyd Mayweather ringi astub. Ma pole vist kunagi näinud tema näol muud ilmet peale selle, mis ütleb: ma võidan. Olgu vastane temast pikem või milline tahes,» sõnas ta. «Samamoodi vaatan teisi sportlasi ja kaalun mõttes, mille poolest nad erinevad. Miks nad pole närvis? Sest nad teavad, mida vastane teeb,» selgitas Hamilton.

«Kui ma rajal Vettelile järele jõuan, tean, millised on tema tugevused ja nõrkused ning milles mina tast üle olen. Nii et mõte on lihtne: «Hea küll, läheb tantsuks. Võib-olla saad minust esimese hooga jagu, aga minagi tean, kuidas sinust mööda saada.»»

Vormel 1 sarjas debüteeris Hamilton 2007. aastal ning on kindel, et toonasel Lewis Hamiltonil poleks tänasele mitte midagi vastu panna, ehkki ka too 22-aastane poisike üllatas oma toore talendiga kahekordsest maailmameistrist tiimikaaslast Fernando Alonsot. «Kuid inimesed alahindavad mu toonast hooaega. Pidin tipptiimis kohe tippsõitja vastu kiirust näitama, mis on väga raske ülesanne. Tegu oli ühe mu karjääri ühe karmima aastaga.»

Nüüd on ta aga enda sõnul igas mõttes hoopis teisel tasemel. «Kui tiitli võidad, on lihtne laineharjal seilata ja mõelda, et kõik on hästi. Aga mina tahan alati latti kergitada. Eelmise aasta järel mõtlesin palju sellele, kuidas saaksin veel areneda,» rääkis Hamilton. Oma viie tiitli ja 71 etapivõiduga ei ole ta küll veel kõigi aegade tituleerituim vormelisõitja – see tiitel kuulub ikka Michael Schumacherile. Ent Hamilton ei ole jahti lõpetanud.