Üle 12 aasta tagasi Pärnu Postimehes ilmunud artikli asjus kohtuteed alustanud pommimees Märt Ringmaa sai lõpliku kaotuse osaliseks, kui riigikohus jättis tema kassatsioonkaebuse rahuldamata.
Ringmaa hagi Pärnu Postimehe vastu jäi lõplikult rahuldamata (2)
17. oktoober 2018, 19:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vanglas pikka karistust kandva 79aastase Ringmaa kohtule esitatud hagiavalduse järgi avaldas Eesti Meediale kuuluv Pärnu Postimees 28. septembril 2006 artikli “Märt Ringmaa hingel on seitse inimelu”. Artiklis on kirjutatud, et Ringmaa kontos on seitse hukkunut ja kuus vigastatut. Ringmaa arvates saab mõistlik inimene nimetatud väidetest aru, et ta on süüdi seitsme inimese tapmises ja kuue inimese vigastamises. Ometi ei ole Ringmaa Harju maakohtu 23. septembri 2009 kohtuotsusega süüdi tunnistatud teise isiku tapmise või talle kehavigastuse tekitamise eest.
Seetõttu leidiski Ringmaa, et ajalehes esitatud väited on väärad selle kohta, justkui ta oleks kedagi tapnud või kellelegi kehavigastusi tekitanud. Ringmaa palus kohtul kohustada Eesti Meediat avaldama kahe nädala jooksul kohtulahendi jõustumisest avaldatud andmetega samal viisil ja samas kohas sisuga kirjutise: “Teade ebaõigete andmete esitamisest. Teatame, et ajalehes Pärnu Postimees ilmunud artiklis “Märt Ringmaa hingel on seitse inimelu” avaldatud faktiväited “Märt Ringmaa hingel seitse inimelu” ja “Märt Ringmaa kontos on seitse hukkunut ja et ta on põhjustanud inimestele vigastusi” on ebaõiged.”
Tartu maakohus leidis mullu juuni lõpus siiski, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ja Eesti Meedia ei ole vääri faktiväiteid avaldanud. Kohtu hinnangul anti artiklis üldsusele teada, et 11. novembril 2005 pommiplahvatustes kahtlustatavana kaitsepolitsei kinni peetud Ringmaa suhtes on prokurör 27. septembril 2006 saatnud kohtusse süüdistusakti, milles teda süüdistatakse 12 plahvatuse korraldamises Tallinnas Pae tänaval ja mujal aastail 1994–2005. Kaitsepolitsei kogutud andmetel oli Ringmaa kontos seitse hukkunut, kuus vigastatut ja ligikaudu seitsme miljoni krooni eest varalist kahju, mille plahvatused tekitasid. Samuti nähtub artiklist, et kogu süüdistuse kontrollimine kohtumenetluses seisab alles ees ja kõigi nende kuritegude eest kokku võib kohus süüdimõistmise korral määrata Ringmaale kuni eluaegse vanglakaristuse.
Kohtu hinnangul tuleb artiklis Ringmaa kohta avaldatut võlaõigusseaduse mõttes lugeda faktiväideteks. Kuna ümbritsev tekst seostab hagejat pommiplahvatustega, jääb kohtu arvates mõistlikule lugejale avaldatust mulje, et Ringmaa on plahvatuste toimepanekuga põhjustanud seitsme inimese surma ja kuue vigastamise, samuti varalise kahju. Veel märkis kohus, et vaidlusaluses artiklis avaldati andmeid, mille teadasaamise vastu on avalikkuse huvi õigustatud.
Eesti Meedia selgitas, et 12 aasta taguse artikli avaldamisel kasutati selle allikatena pressikonverentsil kaitsepolitsei ja riigiprokuröri avaldatut, kusjuures nimetatud ametiisikud tuginesid andmeid esitades kohtusse saadetud süüdistusaktile. Artiklist nähtuvalt on selles piirdutud üksnes põhjendatud kahtlustuse väljendamisega, samuti on üldsust teavitatud, et kohtulik arutamine alles järgneb. “Kuna hageja ei ole kohtumenetluses kordagi kostja väitele, et Märt Ringmaale selline kahtlustus omal ajal esitati, vastu vaielnud, tuleb avaldatud andmed lugeda tegelikkusele vastavaks,” seisab reedeses kohtuotsuses.
Kohus märkis, et tegelikkusele vastava faktiväite avaldamine ei ole iseenesest isikuõigusi rikkuv, isegi kui see kahjustab inimese mainet. “Kuigi artikli teemakäsitlus välistab juba oma olemuselt Ringmaa positiivse kujutamise, ei sisalda artikkel kohtu arvates ebasündsat väljendusviisi, vaid avaldaja sõnavalik on kohane. Negatiivset hinnangut Ringmaa tegevuse kohta ei ole vaidlusalustele faktiväidetele lisatud ja sellist hinnangut ei tulene ka esitamise/avaldamise kontekstist,” otsustas kohus.
Ringmaa viis seepeale vaidluse Tartu ringkonnakohtusse, kuid sai sealgi tänavu jaanuari keskel kaotuse. Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning kolmest kohtunikust koosnev kolleegium nõustus maakohtu põhjendustega.
Ringkonnakohus oli päri maakohtuga, et artiklis ei ole Eesti Meedia vääraid faktiväiteid avaldanud. “Artiklis on selgelt esile toodud, et andmed põhinevad Märt Ringmaale esitatud süüdistusest, süüdistusakt saadeti kohtusse ja asja kohtulik arutamine seisab alles ees. Seega on põhjendamatu Ringmaa etteheide, nagu oleks Eesti Meedia rikkunud süütuse presumptsiooni ja käsitlenud teda artiklis süüdiolevana enne kohtuotsuse tegemist,” märkis ringkonnakohus lahendis.
Seejärel pöördus Ringmaa kassatsioonkaebusega riigikohtu poole, mis jättis aga kolmapäeval avaldatud resolutsiooni järgi kaebuse rahuldamata.