Oktoobris algas Tartu Ülikooli ja statistikaameti koostöös 2018. aasta Euroopa sotsiaaluuring. Uuring toimub Euroopa 30 riigis ning keskendub vanuselise diskrimineerimise, pereloome ja laste saamisega seotud teemadele.
Tänavune Euroopa sotsiaaluuring keskendub vanuselise diskrimineerimisele ja pereloomele
/nginx/o/2017/11/06/7285551t1he68e.png)
15. oktoober 2018, 12:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestis hõlmab uuring 2000 inimest ning statistikaamet alustas nende küsitlemiseks kodukülastusi.
„Ajal, kui kogu Euroopa vaevleb tööjõupuuduse käes, on järjest enam noori tööturult eemal ja eakana töötamise populaarsus on riigiti väga erinev,“ rääkis Tartu Ülikooli vanemteadur ja Euroopa sotsiaaluuringu juht Mare Ainsaar. Selline olukord on seaduste, inimeste valikute ja väärtuste tagajärg. Teine oluline teema on Euroopa ühiskondade demograafiline jätkusuutlikkus.
Ainsaar märkis, et lisaks tavapärastele rändeteemadele on seekordses uuringus erilise tähelepanu all laste saamisega seotud teemad. „Uuringuga püütakse vastata küsimusele, kuidas ettekujutus eri vanuses inimeste rollist kujundab tegelikku käitumist ja kas seda saaks muuta, ehk teada saada, millal on vanad liiga noored tööturul lahkumiseks ja noored liiga vanad laste saamiseks,“ selgitas ta.
Varasemad Euroopa sotsiaaluuringud on näidanud, et Eestis saabub sotsiaalne vanadus varem kui paljudes teistes riikides. Oma suhtumise poolest vanusesse oli Eesti võrreldav Poola, Ungari, Ukraina, Sloveenia, Slovakkia, Venemaa ja Bulgaariaga. Soomes oli seevastu suhtumine pigem lääneriikidele sarnane. See suur erinevus tuli ilmsiks just vanaduse puhul, sama ajal kui täiskasvanu- ja keskeast aru saamisel Eesti ja Soome vahel erinevusi ei olnud.
Euroopa sotsiaaluuring kogub andmeid inimeste käitumise ja hoiakute kohta Eestis alates 2004. aastast. Seekordne andmete kogumine toimub Tartu Ülikoolil koostöös Statistikaametiga ja seda rahastatakse Eesti teaduse infrastruktuuri projekti vahenditest.
Euroopa sotsiaaluuringuga küsitletakse Eestis vähemalt 2000 inimest. Uuring toimub silmast silma intervjuudena. Statistikaameti küsitlejad teevad uuringusse sattunud inimeste kodukülastusi oktoobrist detsembri lõpuni.
Uuringu kvaliteedi ja rahvusvahelise võrdluse seisukohast on väga oluline, et kõik inimesed, kes on saanud kutse uuringus osaleda, sellest kindlasti ka osa võtaksid. Seekordne uuring aitab aru saada kuidas sellised hoiakud muutuvad ja kuidas ühiskonna korraldus seda mõjutab.
Uuringu andmed avaldatakse projekti rahvusvahelisel veebilehel 2019. aasta oktoobris.