Lauri Hussar: Meie Eesti (2)
15. oktoober 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänasest lehest saab lugeda põhjalikku fookuslugu sellest, et rahvastikupoliitika meetmed on kandnud vilja ja lasterikka pere toetuse lisandumine senikehtinud lastetoetuste süsteemile on kergitanud Eesti iivet tuntavalt, kuigi sünnitusikka jõudnud naiste hulk on samas vähenenud.
Statistilisi andmeid hinnates tuleb välja, et enim on hakanud sündima just kolmandaid lapsi. Kui pikka aega on Eestis arutletud selle üle, kui palju mõjutavad perepoliitika meetmed sündimust, siis nii kiiret ja selget vastust ühe meetme efektiivsuse kohta ei ole kunagi varem saadud.
Seda mitmeski mõttes positiivset uudist saab lugeda täna Postimehes ilmuma hakkavate Meie Eesti erilehekülgede rahvastikuküsimustele pühendatud rubriigist. Iibe-, rände- ja immigratsiooniküsimustest hakkame põhjalikumalt kirjutama igal esmaspäeval. Kolmapäeviti võetakse Meie Eestis fookusesse riigikorraldusega seotud küsimused ning reedeti, nagu juba tavaks saanud, on tähelepanu loodushoiu ja keskkonnaga seotud teemadel.
Meie Eesti erilehekülgede eesmärk on tõsta Eestile olulised valdkonnad tähelepanu keskmesse, tuua esile seniteadmatut ja varjatut, aga analüüsida ka trende ja suundumusi. Meie Eesti tahab vaadata tulevikku, hinnata võimalike arengustsenaariume ja pakkuda ka võimalikke lahenduskäike. Selleks oleme kaasanud vastavate valdkondade eksperdid, kes toovad lugejate ette parimad teadmised oma valdkonnast.
Lisaks iibeküsimustele võtab rahvastikurubriik vaatluse alla Eestist lahkumise ja siia naasmise põhjused ja tagajärjed. Olukorras, kus ühiskonnas arutletakse elavalt võõrtööjõu vajaduse üle, tõusevad ka selle küsimuse eri tahud fookusesse ning loomulikult räägime laiemalt immigratsioonist ja sellega kaasnevast.
Omamoodi on siis selle rubriigi eesmärk ka eestluse elujõu uurimine. Riigikorralduse valdkonnas üritame leida vastuse küsimusele, kui õhukest või paksu riiki me pidada suudame, kuidas on riik üles ehitatud ja mida tuleks muuta.
Kui vaja, tuleb juttu ka ametnike arvust, omavalitsuste ülesannetest või miks ka mitte Eesti halduskorraldusest, vaatamata sellele, et haldusreform on justkui ära tehtud. Reformi tagajärjel tekkinud küsimused on ju suuresti lahendamata.
Reedeti räägime keskkonnast, metsadest ja liigirikkusest. Rohelisele ilmavaatele kohaselt on nende artiklite toon pisut võitlevam, aga tasakaalu keskkonnakaitse ja majandushuvide vahel otsime nendes ikka.
Meie Eesti erilehekülgedega alustamine langeb valimiseelsesse perioodi ja meil on hea meel, kui poliitikud leiavad siit ideid, mida ellu viia. Ent meie soov on hoida Eesti tuleviku jaoks võtmetähtsusega valdkondi terava tähelepanu all ka valimistevahelisel ajal ning on võimalik, et rubriike tuleb ajapikku juurdegi.