Siim Kallas: Danske – meie ja nemad (21)
14. oktoober 2018, 20:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Jüri Ratas (pigem tema demagoogidest nõuandjad) arvavad, et seoses Danske panga sündmustega on saabunud suurepärane võimalus materdada igipõlist vaenlast Jürgen Ligi, siis on see väga lühinägelik. Ameeriklased ei tea, kes on Jürgen Ligi, aga nad teavad, et Eestit juhib valitsus. Ja see vastutab. Ja täna juhib seda valitsust Jüri Ratas.
Tegelikult oleme ülitõsise kriisi ees. Eesti majanduse maine on saanud suure kahju. Mitukümmend aastat oleme üles ehitanud usaldusväärset pangandust, usaldusväärset riiki. Danske kriisiga on see pandud kahtluse alla. Danske kriisi tagajärgede ületamine võib võtta pikki aastaid.
Meie kõigi, Eesti pankade klientide rahaülekanded on ohus. Mina ei soovita kellelgi üritada USAs arveid maksta mõne Eesti panga kaardiga.
Tundub, et Eesti Vabariigi otsustavad asutused ei ole veel täiel määral tajunud, kui tõsine on olukord.
Peaminister peaks looma poliitilise kriisikomisjoni (peale tehnilise, mis nagunii juba olemas peaks olema) ja kaasama ka opositsiooniliidrid. Nii on varemgi tehtud, eriti taastatud vabariigi algusaegadel.
Selle kriisikomisjoni ülesandeks on kokku leppida ühine nägemus (narratiiv) Danske kriisi olemusest, põhjustest, lahendustest. Komisjon peab olema tõestuseks rahvuslikust konsensusest, mille eesmärk on võimalikult kiiresti taastada Eesti majanduse usaldusväärsus.
Mõni jutupunkt, mida võiks kasutada.
1. Danske on Taani, mitte Eesti pank.
2. Eesti Vabariik jagab kindlasti vastutust koos Taani vastavate asutustega pangajärelevalve eest. Me vaatame kriitiliselt üle oma tegemised ja tegematajätmised, teeme tõsised järeldused. Aga juhtroll Danske pangaga seotud pangajärelevalve probleemide lahendamisel on Taani riigil.
3. Demagoogia, poliitiline manipuleerimine, hüsteeria ei tule kriisi lahendamisele kasuks ei Eestis, Taanis, Euroopas ega kogu pangandusmaailmas. Esialgu räägime 200 miljardi dollari suurustest ülekannetest. Ülekanne iseenesest ei ole kuritegu. Milline osa nendest ülekannetest on seotud kriminaalkuritegudega, seda peab selgitama pädev uurimine.
4. Eesti Vabariik teeb kõik mis võimalik, et pangaklientide, kodanike ja ettevõtete tavalised pangatehingud ei saaks põhjendamatute kahtlustuste tõttu kahjustatud. Me kutsume ka Taani riiki, samuti Euroopa Liidu vastavaid asutusi üles kaitsma normaalset pangaelu põhjendamatu hüsteeria eest.
Midagi taolist võiks olla kõikidel Eesti Vabariiki esindavatel ja kaitsvatel isikutel käepärast.