Uuring: Eesti inimene ei julge ettevõtjaks hakata (3)

Lennart Ruuda
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud inimesed kardavad, et võtavad ettevõtjana liiga suure riski ja ebaõnnestuvad.
Paljud inimesed kardavad, et võtavad ettevõtjana liiga suure riski ja ebaõnnestuvad. Foto: Viktor Cap / PantherMedia / Viktor Cap

Ligi 80 protsenti Eesti elanikest ei kavatse ettevõtlusega tegelema hakata, kuna puudub hea ja edu tõotav äriidee, samuti hoiab inimesi tagasi hirm ebaõnnestumise ees, selgub Kantar Emori uuringust.

Kantar Emori eksperdi Tauno Mändla sõnul näitab tehtud uuring kokkuvõttes seda, et suure osa Eesti elanike ettevõtlusvaim pole kuigi kõrge, sest neljal viiendikul pole kavas oma äriga alustada. 

«Enim takistab ettevõtlusega alustamist hea ja edu tõotava idee puudumine, samuti kahtlevad vastajad enda ettevõtlusega toimetulekus, peljates, et neil puuduvad vastavad oskused ja teadmised. Viiendik kinnitab, et tunneb hirmu liigsuure riski, ebaõnnestumise ning selle ees, et ettevõtlusega tegelemine ei paku piisavat finantsilist kindlustunnet,» ütles ta.

Siiski soovib viiendik seni ärist eemale jäänud Eesti elanikest hakata lähima viie aasta jooksul ettevõtjaks, lootes nii suuremat paindlikkust oma tööelu korraldamisel, aga ka eneseteostusele ja sõltumatusele tööandjast.

16 protsenti loodab asutada oma firma ja kuus protsenti hakata füüsilisest isikust ettevõtjaks, seejuures plaanib valdav osa tegeleda oma äriga põhitöö kõrvalt. 14 protsenti Eesti elanikest on aga juba praegu ettevõtjad, kes asutanud oma firma. Samas leidub neid, kes on kunagi oma firma loonud, koguni 24 protsenti – see tähendab, et väga suur osa ehk tervelt kümnendik on oma ärist mingil põhjusel loobunud.

Mändla sõnul unistavad paljud vastanud ettevõtja rolliga kaasnevast eneseteostusest ja suuremast vabadusest ning sõltumatusest, mis võib olla tegelikkuses ka näiv. «Alustava ja tõsisele kasvule suunatud ettevõtja peamiseks vabaduseks on võimalus töötada ka unetundide arvelt. Paljud näevad äris võimalust ühendada oma hobi ning töö, suurem majanduslik iseseisvus täiendava või ka hea sissetuleku näol mängib ajendina isegi mõnevõrra väiksemat rolli,» ütles ta.

Unistused ja soovid ei pruugi Mändla kinnitusel sugugi tähendada, et inimesel on tegelikkuses ka riskijulgust ja reaalset valmidust oma äri rajamiseks. «Nagu selgus meie uuringust, kavatseb kümnest oma ettevõtte loomist plaanivast palgatöötajast seitse küll alustada äri, aga jätkata samal ajal ka palgatööga. Selline pealtnäha riskivaba lähenemine ei pruugi olla päriselus kuigi realistlik ja nii võibki juhtuda, et ettevõtlusega alustamisel saab muude takistuste kõrval paljudele suurimaks piduriks just piisava riskivalmiduse puudumine ja hirm ebaõnnestumise ees.»

Praegu firmat omava ettevõtja profiil on üsna aimatav – nende hulgas on rohkem mehi, eestlasi, 35–49-aastaseid ning suuremat isiklikku sissetulekut teenivaid inimesi. Tervelt 70 protsenti küsitletud ettevõtjatest on mehed ja veerand mitte-eestlased. Ettevõtjatest pooltel on keskharidus ja ligi 40 protsendil kõrgharidus.

Paraku on oma ettevõttest loobunute hulgas võrreldes jätkajatega oluliselt suurem osa muust rahvusest elanikel, naistel, vanematel ning madala sissetulekuga eestimaalastel.

Finantsseire 2018 on uuring, mis kaardistab Eesti elanike ja leibkondade finantskäitumist ning suhtumist erinevatesse finantsteemadesse. Uuringu üldkogumi moodustasid 18–74-aastased Eesti elanikud, kokku küsitleti tänavu mais 1650 Eesti elanikku.

Kommentaarid (3)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles