Öeldakse, et asjad ei tee meid õnnelikuks, paraku kipub maailm meie ümber vastupidist väitma.
Kõige suurem rõõm olgu asjadest vabanemise rõõm
23. september 2018, 08:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänases tarbimisühiskonnas tundub vahel, et hoopis asjad juhivad meie elu, mitte meie neid. Reklaamid õhutavad ostma rohkem tarbekaupu, jälgima nelja aastaaega hõlmavaid moe- ja ilutrende ja ihuma hammast kõige uuemate tehnoloogiavidinate vastu. Yaga heategevusplatvormi üks eestvedajatest Aune Aunapuu leiab, et vahelduseks võiks mõelda ka asjadest vabanemisele ning sellega kaasnevatele kasuteguritele.
Vaimne vabanemine
«Asjad, olgu need riided või mööbliesemed, kannavad omaniku jaoks kaasas mingit mälestust, emotsiooni,» rääkis Aunapuu. Sellest johtuvalt tasub aeg-ajalt ka iseendas inventuuri teha. Seismajäänud asjast vabanemiseks ei pea aga tänapäeval isegi mitte koduseinte vahelt lahkuma — internetis leidub rohkelt müügikeskkondi ja platvorme, kus oma esemeid kas müüa või ära anda.
Ruumiline vabanemine
Teinekord seisavad rõivad aastaid või lausa aastakümneid kapis, sest need on pealtnäha terved ja kasutuskõlblikud. Elu on aga näidanud, et seda sorti asjad jäävadki seisma. «Peaksid vähemalt kord aastas oma elamise ja riidekapi üle vaatama ja vabanema asjadest, mida sa ise enam ei vaja,» leiab Aunapuu. Vabanenud ruum võib lausa sõnatuks teha.
Emotsionaalne rahulolu
«Miks lasta laste mänguasjadel kurvalt kapinurgas konutada, kui need võiksid pakkuda väga suurt rõõmu mõnele väiksele särasilmale,» nendib Aunapuu. Jagatud rõõm on topeltrõõm ning seetõttu võikski kriitilisema pilguga oma majapidamine üle vaadata - ehk leidub seal miskit, mis võiks mõne teise inimese silmad särama panna?