Kadri Simson: ühistransporti peab arendama, mitte lammutama (2)

Esimesed kuud piletita sõitu on läinud linnutiivul ja oleme kätte saanud ka esmase statistika juuli ja augusti kohta. Maanteeameti statistikast selgub, et kui võrrelda tänavust juulit eelmise aasta sama perioodiga, on sõitjate hulk kõigis tasuta ühistranspordiga maakondades kasvanud vähemalt 20 protsenti, välja arvatud Läänemaal, kus ühistranspordi kasutajate vähenemine on peamiselt tingitud sellest, et haldusreformi käigus liitus osa valdu Pärnumaaga. Mõnes piirkonnas on aga kasv koguni üle 50 protsendi.

Ka augustis jätkas sõitjate hulk suurenemist ja kasv oli keskeltläbi 33 protsenti. Suurimat kasvu on näidanud Ida-Virumaa, kus bussisõitude arv suurenes juulis 92 ning augustis 71 protsenti. Kuid väga suure hüppe on teinud ka näiteks Jõgeva- ja Viljandimaa. Augustis kasvas sõitjate hulk juba kõigis maakondades üle Eesti. Sealjuures ka neis neljas piirkonnas, kus rakendati piletita sõitu vaid osaliselt.

Meie eesmärk on kindlasti ühistranspordisüsteemi veelgi arendada, mitte selle seisu halvemaks muuta ning algatusi tagasi pöörata. Just seda taotleb aga Reformierakond, kelle esimees Kaja Kallas sõnas hiljutises intervjuus (TPM, 18.9), et tasuta ühistransport on mõttetu raharaiskamine ning nemad lõpetaksid selle projekti ära.

Arvud vaidlevad aga Kaja Kallasele vastu. Tasuta ühistranspordi esimesed kuud on selgelt tõestanud, et sõidu hind on inimestele väga tähtis.

Näiteks Tartumaal võidab iga päev 25 kilomeetri kaugusel tööl käiv inimene sellest ligi 800 eurot aastas. Liikumisvõimalused paranevad, kaugemal tööl käijad ei pea tegema suuri kulutusi transpordile ning ka eakamate ja laste liikuvus suureneb.

Ma saan aru, et see ei ole tavapärane reformierakondlik lubadus, mis teeks kingitusi vaid kõige jõukamatele, kuid tasuta ühistransport on kindlasti vajalik, mitte mõttetu.

Ühistranspordi ignoreerimine tõi kaasa trendi, kus sõitjate hulk aasta-aastalt langes ja sellele omakorda reageeriti liinide hõrendamisega.

Reformierakonnale meeldib jääda kinni sõnumisse «tasuta ühistransport» ja seetõttu ei süveneta töösse, mis on piletita sõidule lisaks tehtud. Tasuta sõidu kõrval oleme tähelepanu pööranud ka liinivõrgu ja graafikute parandamisele. Liinivõrgu tihendamiseks on valitsus tänavu ette näinud 3,3 miljonit eurot. Seega lisandub kokku üle kolm miljoni liinikilomeetri. Need lisavahendid bussiühenduse tihendamiseks on sel aastal samas mahus kui viimase 14 aasta jooksul kokku.

Lisaks arendame nõudepõhist ühistransporti, et sõita oleks võimalik ka neil, kes elavad tõesti hõredalt asustatud paikades. Ühistranspordisüsteemi arendamine on pidev töö ja ühendusi saab muuta veelgi paremaks. Kuid see on ennekõike kohalike ühistranspordikeskuste ülesanne ning ma usaldan nende eksperte, kes kõnealuse tööga iga päev tegelevad.

Selgub, et suurem kasutamisaktiivsus maakonnaliinidel pole Elroni andmetel kaasa toonud ka reisirongide kasutamise vähenemist, mida samuti ennustasid tasuta bussisõidu plaani kriitikud. Mullu juulis tehti rongidega 571 163 sõitu ja tänavu juulis 611 125 ehk rongisõitjate arv kasvas hoopis seitsme protsendi võrra.

On võimalik, et tasuta maakonnatransport hoopis soodustas ligipääsu rongidele. Ka rongid ei tundu Reformierakonnal heas kirjas olevat, sest Kaja Kallas lubas juba mainitud intervjuus ka reisirongiliikluse dotatsiooni vähendada. Tundub, et Kallas soovib kõike keerata tagasi, selmet minna edasi.

Reformierakonnal oli aastaid aega arendada maakondlikku bussivõrku, paraku seda ei tehtud. Ühistranspordi ignoreerimine tõi kaasa trendi, kus sõitjate hulk aasta-aastalt vähenes ja sellele omakorda reageeriti liinide hõrendamisega.

Alles tänavu näeme negatiivse trendi pöördumist sõitjate arvu kasvule. Süsteemi lammutamine ja tagasipööre oleks kahtlemata tagurlik käik, mida Keskerakond kindlasti teha ei luba.