Jan Lätt: samm unistusteni ehk Hakka ettevõtjaks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jan Lätt
Jan Lätt Foto: Erakogu

Eestis on tööpuudus väike. Ühiskonnale tervikuna on see hea, kuid selline olukord võib vähendada neid, kes soovivad oma ettevõtte rajada. Tööandjad võistlevad nutika tööjõu ja aktiivsete inimeste pärast ning seepärast on vähem neid, kes tahaksid või oleksid lausa sunnitud alustama oma äri.

Ettevõtluse alustamine kätkeb riske ja tuleb võtta vastutus, kuid kõigile ei sobi töökohtade loomise vastutuse koorem. Pealegi on ka algajal ettevõtjal vaja leida väärt tööjõudu. Selles olukorras on siiski hea, kui inimesi kõigiti julgustatakse ettevõtet looma ja antakse selles nõu.

Tartu ärinõuandlas proovime anda esmase tõuke ettevõtlust proovida juba vanemale koolieale. Aasta jooksul osaleb meie asjakohastes projektides ligi 1400 õpilast, nendega on seotud sadakond koolinoorte ettevõtet.

Järgmine sihtrühm on noored, kel on kõrgharidus omandatud või omandamisel. Näiteks start-up’ide seas populaarsust koguval konverentsil sTARTUp Day osaleb igal aastal 2500–3000 inimest.

Rõõmu teeb seegi, et aastas käib nõustamisel 700–800 ettevõtjat maakondliku arenduskeskuse kohta, kokku on sealt nõu saanud 35 000 inimest. Kõik see viitab sellele, et meil jätkub nii ettevõtjaid kui ka häid ideid.

Sageli öeldakse, et kõrgharidusega spetsialistid eelistavad tänapäeval palgatööd ettevõtte loomisele. Julgen vaielda, sest nõustamistel näeme järjest kõrgharidusega spetsialiste, kes soovivad siirduda palgatöölt ettevõtjaks. Näeme ka teadlasi, kes otsivad enda loodule turustusvõimalusi.

Ühiskonnas peaks kasvama julgus tunnistada, et ettevõtlus on seotud riskidega. Kui midagi ebaõnnestub, annab see ettevõtjale asendamatu kogemuse.

Eestis võib alustav ettevõtja olla nii noor kui ka keskealine, aga ühine on kõikide puhul soov end ja oma äriideid praktikas tõestada. Vähem tähtis pole ka majandusliku sõltumatuse ja isikupärase elustiili ihalus.

Eestis on osaühingu asutamine tehtud lihtsaks ja seetõttu on äriregistrisse kantud ettevõtetest aktiivsed umbes pooled. Just selle aktiivsema poolega ärinõustamisel kokku puutumegi ning leida nende ideedele parim võimalik võimendus on meie põhiülesanne.

Arvan, et meie ühiskonnas peaks kasvama julgus tunnistada, et ettevõtlus on seotud riskidega. Kui midagi ebaõnnestub, annab see ettevõtjale asendamatu kogemuse, mille väärtuse mõistmine ja hindamine on ettevõtjatele uuele ringile minekul suureks abiks. Paratamatu, et kõik ideed ei õnnestu. Aga pidevate katsetuste käigus sünnivad ja realiseeruvad ka väga head ideed.

Pean väga oluliseks, et riigi toel korraldatakse igal sügisel ettevõtlusnädalat. Tänavu on selle nädala juhtmõte «Samm Sinu unistusteni». Aasta jooksul on teisigi ettevõtlusõppe programme, näiteks Ettevõtlik Kool, õpilasfirmade mentorprogramm ning noorte omaalgatuste ja projektide nõustamine.

Kas oled unistanud ettevõtjaks hakkamisest? Kui jah, tule küsi esimeste sammude astumiseks nõu maakondlikest arenduskeskustest!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles