Võlusõna või sõnakõlks?

Valter Parve
, Tartu Ülikooli Pärnu kolledži lektor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks peaksid korterielanikud hoidma silma peal kõrval asuvas pargis toimuval? Ometi loodab linnavalitsus, et korterite ehitamine Noorte väljaku juurde loob sotsiaalse kontrolli.
Miks peaksid korterielanikud hoidma silma peal kõrval asuvas pargis toimuval? Ometi loodab linnavalitsus, et korterite ehitamine Noorte väljaku juurde loob sotsiaalse kontrolli. Foto: Ants Liigus

Mida lähemale tulevad ­valimised, seda enam poliitikud pingutavad, et paista heas valguses. Üks, millega inimesi enda poole meelitatakse, on võlusõnade kasutamine. Näiteks kogukonnast ja kaasamisest räägitakse järjest sagedamini. Kahjuks jutuks see enamasti jääbki. Et linnakodanikud end puudutava otsustamises sõna sekka saaksid öelda, pidanuks asumiseltside vastava rolli valdadega ühinemise lepingusse kirjutama. Seda millegipärast ei tehtud, ju siis jäi kahe silma vahele. Loodetavasti parandab Pärnu linna uus arengukava selle piinlikuvõitu apsaka.

Mõnelgi korral on kuulda olnud võlusõna “sotsiaalne kontroll”, mille sisuks valitsejate ootus, et inimesed ise hakkavad avalikku korda kaitsma.

Viimati (abilinnapea kommentaar 7.09 PPs) torkas sõnadega võlumine silma seoses Jannseni tänava kaubakeskuse rajamisega. Kuna parkimisega on sealkandis selletagi kitsas, pingestas poe otsa korterite kavandamine olukorda veel. Arvatakse, et kui inimesed sinna korteri ostavad, hakkavad nad oma akende alla jääva pargiala igat sorti läbustamisel silma peal hoidma.

Näiteks kogukonnast ja kaasamisest ­räägitakse järjest ­sagedamini.
Valter Parve, TÜ Pärnu kolledži õppejõud

Ei saa siiski päriselt välistada, et kaubakeskuse ülemise korruse korterid pargis pidutsejaid pidurdavad. Oletuse kontrollimiseks ajasin läinud reede hommikupoolikul juttu nende meestega, kes linnavalitsuse akende all pargipinkidel oma päevi mööda saadavad. Muu hulgas tundsin huvi, kas kõrgete ülemuste lähedalolek neid kuidagi mõjutab. “Muidugi mitte,” oli vastus. Küsisin, kas seal teise ja kolmanda korruse akende taga istujatest keegi on suhtlemiseks ligi astunud. Vastuseks sain, et mitte kunagi. Siit minu teine küsimus: mis oleks, kui valitsejad iseennastki sotsiaalse kontrolli tegijana proovile paneksid?

Lõpetuseks palve linnavolikogu ja -valitsuse juhtidele: parkidesse meestega juttu ajama minnes oleks ehk paslik hoiduda sellisest meediateatrist, mis ministrite, politsei- ja linnajuhtide osalusel Tallinnas Kanuti aias lavastati.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles